Ülevaade vallavolikogu sügisistungitel otsustatust

Kambja vallavolikogu pidas istungeid 25. septembril ja 30. oktoobril 2008. Teemad:

• Vaideotsus Tartu Liiv OÜ vaidele

• Elektriliinide peremehetuks tunnistamine

• Kinnistu omandamine

• Kohalike teede nimekirja täiendamine

• Informatsioon koostööst Pure vallaga

• Vallavalitsuse liikme vabastamine ja vallavalitsuse liikme kinnitamine

• Kambja valla 2008. aasta eelarve muutmine

• Kambja vallavolikogu varasemate otsuste muutmine

• Maa munitsipaalomandisse taotlemine

Vaideotsus Tartu Liiv OÜ vaidele

Vallavolikogu otsus nr 176:

„Tartumaa Keskkonnateenistus esitas „Maapõueseaduse“ § 14 lg 2 alusel 2. juunil 2008 Kambja vallale arvamuse saamiseks Tartu Liiv OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse Kambja vallas Paali küla Paali uuringuruumis 13,41 ha suurusel maaalal Peetri kinnistul katastriüksusel 28203: 006:0009 maavara (ehitus- ja täiteliiva) tarbevaru väljaselgitamiseks. Kambja vallavolikogu 31. juuli 2008 otsusega nr 171 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamiseks Kambja vallas Paali küla Paali uuringuruumis“ otsustati mitte nõustuda geoloogilise uuringu loa andmisega Tartu Liiv OÜ-le.

Tartu Liiv OÜ esindajad Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Urmas Ustav ja vandeadvokaadi vanemabi Olavi-Jüri Luik esitasid vaide Kambja vallavolikogu 31. juuli 2008 otsuse nr 171 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamiseks Kambja vallas Paali küla Paali uuringuruumis“ tühistamiseks, väites, et arvamus ei ole õiguspärane, see ei ole antud pädeva haldusorgani poolt ja on rikutud Tartu Liiv OÜ ärakuulamisõigust.

Vastuseks esitatud vaidele tugineb Kambja vallavolikogu järgmisele:

„Maapõueseaduse“ § 14 lg 2 kohaselt loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult.

„Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lg 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kambja vallavolikogu ei ole delegeerinud „Maapõueseaduse“ § 14 lg 2 sätestatud arvamuse andmist vallavalitsusele.

„Maapõueseaduse“ § 14 sätestab üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlemisel avatud menetluse sätete kohaldamise. „Haldusmenetluse seaduse“ § 11 lg 1 p 4 kohaselt kohalik omavalitsus on nimetatud haldusmenetluse menetlusosaline – haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks „Haldusmenetluse seaduse“ §-s 16 sätestatu kohaselt.

„Maapõueseaduse“ § 20 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega, mittenõustumise korral tohib § 20 lg 3 kohaselt üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks või uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Tartu Liiv OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba maavara tarbevaru väljaselgitamiseks, seega ei ole tegemist maavara otsinguga ja loa andja menetleb taotlust, teeb selleks vajalikud menetlustoimingud, kogudes ja hinnates kogutud tõendeid kaalutlusõigusest lähtudes. Ka taotluse esitaja ärakuulamine on menetlustoiming, mille teeb loa andja haldusasja menetlejana.

Kohaliku omavalitsuse arvamus on üks menetlustoiming, mis ei ole siduv loa andjale. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus anda arvamus ja antud arvamuses on seda ka põhjendatud. Asjaolu, et Kambja valla üldplaneeringu kaardi tingmärgistuse kohaselt taotletava uuringuala maa on märgistatud perspektiivse kaevandusala maana, ei muuda vaidlustatud arvamust õigusvastaseks. Peetri kinnistu maa sihtotstarve on maatulundusmaa, uuringuala asub Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratletud rohelise võrgustiku piirkondliku tasandi tuumalal.

Vaide kokkuvõtte punktis 36 on esitatud seisukoht, et geoloogiline uuring ei kahjusta keskkonda ja ei ohusta rohelise võrgustiku ala säilimist, punktis 38 väidetakse, et keskkonnamõju hindamine, sh rohevõrgustiku alade säilimine on järgmise etapi, võimaliku kaevandusloa menetlemise käigus lahendatav küsimus. „Maapõueseaduse“ § 14 (5¹) kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ tähenduses oluline keskkonnamõju, annab kavandatava tegevuskoha kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist.

Kuna uurimisloa taotlus teenib kaevandamisloa saamise eesmärki, lähtus Kambja vallavolikogu arvamuse andmisel taotleja tegelikust eesmärgist, kaevandamisloa saamisest. Rohelise võrgustiku tuumalale kavandatud tegevus ei ole eesmärgipärane ja „Maapõueseaduse“ § 14 (5¹) sätetest tulenevalt enne keskkonnamõjude hindamist ei saa kohalik omavalitsus anda täpsemat põhjendatud arvamust.

Kambja vallavolikogu on jätkuvalt arvamusel, et vaidlusalusel maaalal kaevanduse rajamine ei ole keskkonnakaitse eesmärkidega kooskõlas ja on tarbetu teha kulutusi uuringutele, mis ei taga kaeveloa saamist.

Vaidest nähtuvalt ei ole loa andja keeldunud lao andmisest, seega taotlus on jätkuvalt menetluses. Esitatud vaie ei täida püstitatud eesmärki, arvamuse vaidlustamine ei kohusta loa andjat taotlust positiivselt lahendama. „Maapõueseaduse“ § 20 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse antud mittenõustumise arvamuse korral on taotluse edasisel menetlemisel võimalus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks.

Eelpooltoodust lähtudes Kambja vallavolikogu

Otsustab:

1.Jätta esitatud vaie rahuldamata.

2.Otsus jõustub teatavakstegemisest.“

Elektriliinide peremehetuks tunnistamine

Pühi külas Kiisa alajaama piirkonnas 565 m 4XA35 elektriõhuliinide peremehetu ehitisena arvelevõtmise menetlust alustas Kambja vallavalitsus. Teade peremehetu ehitise kohta avaldati 26. juulil 2008. a ajalehes Postimees ja 24. juulil 2008. a Ametlikes Teadaannetes. Teates paluti kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest esitada vastuväited ehitise peremehetuks tunnistamisele ja hõivamisele.

Vastuväiteid ehitise hõivamise kohta ei ole esitatud.

Tulenevalt eeltoodust otsustas Kambja vallavolikogu, et Pühi külas Kiisa alajaama piirkonnas asuv 565 m 4XA35 elektriõhuliine on peremehetu ehitis.

Otsusele on lisatud asukohaskeem.

Kinnistu omandamine

Vallavolikogu otsustas omandada Kambja vallale Mati Uus´ilt Mäekülas asuv avaliku teena kasutamiseks vajalik transpordimaa sihtotstarbega Koppa kinnistu (kinnistusregistriosa nr 2208904) Koppa–Kaatsi tee katastriüksus katastritunnusega 28203:005:0245 pinnaga 2323 m², hinnaga 2000 krooni.

Kinnisasi omandatakse tingimusega, et kinnistu otsene valdus läheb Kambja vallale üle kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimisega.

Kinnistu omandamisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõiv) tasub Kam
bja vallavalitsus.

Kohalike teede nimekirja täiendamine

Kambja vallavalitsus on mõõtnud üle ning täpsustanud kohalike teede pikkused.

Vallavolikogu otsustas viia sisse täpsustused ja kinnitada kohalike teede pikkused vastavalt otsusele lisatud nimekirjale.

Vallavalitsust kohustati esitama täpsustatud andmed riiklikku teederegistrisse kandmiseks.

Kambja vallas on 218 kohalikku teed. Neist seitse on lühemad kui 100 meetrit: Pääsukese (tänav Kambja alevikus) – 51 m Tisleri tee – 63 m, Järve tee – 67 m, Reolasoo – Tamme – 74 m, Sillaotsa tee – 74 m, Puukooli tee – 79 m ja Jamsi tee – 96 m. Kõige pikemateks kohalikeks teedeks on Suure-Kambja – Prangli – 6495 m, Kammeri – Lutike – 6221 m, Rebase – Kõrkküla 6159 m ja Kopa – Peeda – 5449 m.

Informatsioon koostööst Pure vallaga

„See võis olla mai lõpus või juuni algul, kui vallavalitsuse postkasti tuli e-kiri, et Pure vald Lätist otsib Euroopa Liidu poolt rahastatavate projektide tarvis koostööpartnerit kultuuritöö vallas,“ kir-jeldas vallavanem Ivar Tedrema Kambja ja Pure valla tutvuse algust. „Saatsime huvitundva vastuse ja juba varsti – enne jaanipäeva – olid neli inimest sealt meil põgusalt külas.“

Kambjalased käisid Pure vallaga tutvumas 15. augustil. Delegatsiooni kuulusid lisaks vallavanemale ka volikogu liige Avo Alliksaar, kultuuritöötaja Pille Tammelan ja naisseltsi Tilde liige Tiia Zeigo.

Pure valda jõuab, kui sõita Riiast Ventspilsi suunas umbes 80 km. Vald on Kambjast väiksem – ainult 1600 elanikku, kuid Ivar Tedrema sõnutsi on seal kadestamisväärselt hästi arenenud ettevõtlus. Selle kinnituseks on fakt, et palju inimesi käib Pure valda tööle teistest omavalitsustest.

Pure vald on teinud Kambja vallale ettepaneku sõlmida Läti–Eesti koostööprogrammi raames kaheaastane leping, kuid selle täpsemad tingimused ja tegevused on alles läbirääkimiste faasis.

Vallavanem Ivar Tedrema hinnangul tasuks võtta koostööd lätlastega väga tõsiselt. „Mina eestlasena siin nina püsti ei ajaks, nende käest on palju õppida. Meie oma uhkusega lähme lõpuks rappa, kuid kui nende mõistus on kainem, lähevad nad meist veel ette.“

Kambja vallal on varasemast ajast koostööleping Toivakka vallaga Soomest.

Vallavalitsuse liikme vabastamine ja vallavalitsuse liikme kinnitamine

Vallavolikogu otsuses nr 180 nenditakse, et vallavalitsuse sotsiaalnõunik ja vallavalitsuse liige Heli Jaamets on esitanud avalduse tema vabastamiseks sotsiaalnõuniku ametikohalt ja vallavalitsuse liikmest.

Vallavolikogu, juhindudes seadusesätteist ja vallavanem Ivar Tederema ettepanekust, otsustas, vabastada sotsiaalnõunik Heli Jaametsa vallavalitsuse liikme kohustest tema enda algatusel 31. oktoobril 2008.a.

Vallavolikogu otsustas kinnitada vallavalitsuse liikmeks alates 1. novembrist 2008. a sotsiaalnõunik Elerin Maisväli.

Kambja valla 2008. aasta eelarve muutmine

Vallavolikogu kinnitas Kambja valla 2008. aasta eelarve (kinnitatud Kambja vallavolikogu 28. veebruari 2008 määrusega nr 62) muudatused kogusummas 1 miljon 145 000 krooni.

Eelarve muudatustes on kajastatud eelarve täiendavaid tulusid ning muudatusi ja lisakulusid.

Vallaeelarvesse lisatud rahast 97% moodustasid mitmesugused toetused (1 miljon 110434 kr). Intressi pangahoiustelt on lisatud 149 566 kr. Maksudest on lisatud üksikisiku tulumaksu 185 000 kr.

Kambja vallavolikogu varasemate otsuste muutmine

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Madise külas asuva Kambja aleviku reoveepuhasti ja biotiikide maaüksuse järgmiselt:

• I maatükk suurusega 4,6 ha sihtotstarbega 100% jäätmehoidlate maa;

• II maatükk suurusega 13,6 ha sihtotstarbega 100% jäätmehoidlate maa.

Eelpoolnimetatud maa munitsipaliseerimiseks peab vallavalitsusel esitama maavanemale taotluse koos kõigi vajalike lisamaterjalidega.

Volikogu tunnistas kehtetuks Kambja vallavolikogu 17. detsembri 2002. a otsuse nr 14 “Maa munitsipaalomandisse taotlemine”.

* * *

Kambja vallavolikogu 31. märtsi 2005. a otsusega nr 139 “Kambja valla asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine” kinnitati Kambja valla asustusüksuste täpsustatud lahkmejooned.

Kambja vallale ½ mõttelises osas kuuluv Lalli elamu jäi selle täpsustuse tulemusena Sirvaku külla.

Vallavolikogu, juhindudes haldusmenetluse seaduse sätteist, otsustas asendada Kambja vallavolikogu 28. oktoobri 2004 otsuse nr 98 “Maa munitsipaalomandisse taotlemine“ punktis 1 sõnad „Lalli külas“ sõnadega „Sirvaku külas“.

Otsus tehakse teatavaks Tartu maavanemale.

Maa munitsipaalomandisse taotlemine

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Ivaste külas Salu tee maaüksus pindalaga 1,13 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Ivaste külas Marguse tee maaüksus pindalaga 0,08 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Ivaste külas Kährimäe – Kansi tee maaüksused alljärgnevalt:

• I katastriüksus kilomeetrid 0,00–0,681 pindalaga 0,68 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa (L);

• II katastriüksus kilomeetrid 1,055–1,836 pindalaga 0,39 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kammeri ja Ivaste külas Kammeri – Lutike maantee I maaüksus, kilomeetrid 0,00 – 3,233 pindalaga 2,83 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Ivaste külas Kammeri – Lutike maantee II maaüksus, kilomeetrid 3,964 – 6,221 pindalaga 1,81 ha, maakasutuse sihtotstarbega 100% transpordimaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kambja alevikus Kesk tn 2 asuv vallamaja maaüksus sihtotstarbega 20% ühiskondlike hoonete maa ja 80 % üldmaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kambja alevikus asuv Kambja järve maaüksus pindalaga 4,7 ha, maaüksuse sihtotstarbega 100% üldmaa.

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Vana-Kuuste külas asuv Vana-Kuuste biotiigi maaüksus pindalaga 4,1 ha, maaüksuse sihtotstarbega 100% jäätmehoidlate maa.

Eelpoolnimetatud maade munitsipaliseerimiseks tuleb vallavalitsusel esitada maavanemale taotlused koos kõigi vajalike lisamaterjalidega.

Toivo Ärtis