Kulupõletamine on keskkonnaministri määruse kohaselt keelatud tegevus, ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.
Seetõttu kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad just sügisel, et kevadised kulupõlengud ei ulatuks teie vara kallale. Ka sel aastal lõppesid mitmed kulupõlengud väga traagiliselt. Valgamaal Helme vallas hukkus kululeekides vanem naisterahvas, korduvalt olid ohus elumajad ning hävis mitmed kõrvalhooned ja sageli levis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla.
Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele.
Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või ka suure tuulega elektriliinide kokkupuutest tekkinud sädemetest põhjustatud kulupõlengud. Ja miks mitte ka naabrile meelde tuletada sügist maade korrastust, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.
2008. aasta 1. augustil jõustus keskkonnaministri määrus „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded”, millega on keelustatud kulu põletamine peale lume sulamist. Selle kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (emhi.ee).
Lõuna-Eesti Päästekeskus
