Arved Ruusa (Ruus) sündis 28. augustil 1900 Tartumaal Vana-Kuuste vallas Ebrol ning suri 15. detsembril 1992 Stockholmis.
Vanemad: talunik Jaan Ruusa (1850) ja Mari Ruusa (s. Petulai).
Abiellus 1937 Veronika Kallasega (1912).
Lapsed Ene (1940) ja Jaan (1952).
Õppis Vana-Kuuste ministeeriumikoolis 1912–15, H. Treffneri gümnaasiumis Tartus 1915–1918, Tartu kommertsgümnaasiumis 1920–1924, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1924–1933, Eesti Politseikooli kõrgemas klassis 1927–1928.
Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis riigisekretär 1971–1990.
Vabadussõjas vabatahtlik õppursõdur 1918–1920, konstaabel Vana-Vändras ja Narva 1. jaoskonnas 1928–1932, Urvastes 1932, 1935 Tallinna 4. jaoskonna abikomissar, Harju maavalitsuse sekretär 1936–1940, Läänemaa abimaavanem 1941–1944.
Põgenes Rootsi IX 1944. Oli Ultuna Põllumajandusülikooli juures Uppsalas arhiivitööl, hiljem töötas Riiklikus Taimekaitse Asutuses ja Rootsi Apteekrite Liidus.
Tegutsenud Eesti Komitees, Eesti Rahvusfondis (ka sekretär), Eesti Rahvusnõukogus, Vabade Eestlaste Põllumajandusliidus, Eesti Põllumeeste Kogudes Rootsis (ka sekretär).
Arved Ruusat on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Juristi Arved Ruusa nimetas 8. maist 1971 riigisekretäriks Tõnis Kint – peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.
Arved Ruusa vabastas riigisekretäri kohalt 9. aprillil 1990 tema enda soovil arvestades tema kõrget vanust Heinrich Mark – peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.