Kiriku aed kerkib: Sel suvel saab Kambja kirik uue maakividest aia, mille katteplaadid saatis annetusena seesama Saksamaa firma, kus mõne aasta eest valmistas kingitusena kiriku põrandat katvad plaadid. Foto: Peeter Ruuge
|
 |
Kambja kiriku ja kooli ümbruses on 17.–19. augustil palju tegevust noortele alates teismelistest põhikooli õpilastest kuni lastega peredeni välja – noortefestivali „Järgmine peatus” tänavune peatus tehakse Kambjas.
Festivali lavale astuvad Sarah Kelly USAst, Claas P Jambor Saksamaalt, Joel Deluna Eestist ja paljud teised peipsiäärsete vanausulisteni välja.
Lisaks muusikutele oodatakse Kambjasse kõnelejaid ja mitmesuguseid huvitavaid külalisi. Festivali jooksul viivad jumalateenistusi ja palvusi läbi erinevate kristlike kirikute esindajad, sh ühe õhtupalvuse viib läbi EELK Hageri koguduse liige Birgit Õigemeel.
Loomulikult ei puudu festivalilt ka sport, meelelahutus ja rühmatööd.
„Jumal tänatud!“
Laagri läbiv teema on „Jumal tänatud!” Vastavalt kiriku kellade nimedele on igal päeval ka oma alateema – nimelt „Usk”, „Lootus” ja „Armastus”.
Ennekõike tuleb siiski juttu tänulikkusest, sest „tänan” ja „palun” on võlusõnad – need ei alanda meid, vaid teevad meid suureks. Need on sõnad, mis näitavad, et me suudame vaadata kaugemale iseenda minast. Sõnadega „tänan” ja „palun” me näeme teist inimest, näeme tema sisse, näeme tema rõõme ja muresid. See on suur samm elus edasi jõudmisel. Kuid needsamad väikesed sõnad võivad anda tunnistust, et me suudame näha veel palju kaugemale – suudame märgata Jumalat Tema loomingus, Tema igapäevases ligiolekus ja Tema armastuses.
„Tänan” ja „palun” on sõnad, mida meile maast madalast õpetatakse. Siiski juhtub, et need vahel ununevad. Ja kui nii juhtub, siis ununeb ka palju muud, ja lõpuks tundubki, et asjad on justkui ise enesest. Tänavad on pühitud iseenesest, leib on poeriiulil iseenesest, pesukorvi pandud pesu saab puhtaks iseenesest, päike paistab iseenesest.
Kes elab armastuses, selle tegudest me saame osa, armastus ise võib aga jääda märkamatuks. Siis me küsimegi: keda me peame tänama ja halvemal juhul täname kõige eest ainult iseennast ja kiidame ainult iseenda vägevust. Kui sõber kutsub meid külla ja valmistab meile lõunasöögi, märkame seda ja ütleme tänu. Kui ta aga teeks niimoodi iga päev, siis tänu ununeks, ütleksime vaid: ta lihtsalt on selline, kellele meeldib kangesti süüa teha. Ta justkui teeb seda iseenesest. Sageli juhtub emadega just niimoodi. Aga veel sagedamini juhtub seesama meie Looja Jumalaga.
Hoidke minut aega hinge kinni! Oletame, et komm läks kurku ja nüüd korraga pääses see valla. Jumal tänatud! Nüüd hingake jälle ja jälle ja iga minuti järel võite öelda need sõnad: „Jumal tänatud!“ Sest Tema on see, kes kingib meile hingeõhtu, kingib õhtu ja hommiku, tuule ja vihma, külvi ja lõikuse ja mõni rumal teeb suured silmad ja küsib: milleks siia veel Jumalat vaja!? Ning kui ühel hommikul enam päike ei tõuse, siis ahastab ka tema: Jumal, Jumal, mis küll on juhtunud!
Me kõik vajame enda kõrvale inimest, kes meid mõistab. Sõna „tänan” annab märku, et ma mõistan ja tahan hoida suhet. „Jumal tänatud!” tähendab, et ma hoian oma suhet Jumalaga, sest ma olen märganud Tema tegusid.
Kui me oleme õppinud ütlema tänu Jumalale, oskame seda ütelda ka teistele. Tänu ütleme tavapärasest teistsugustes olukordades – jumalikes olukordades. Elame ju kurjas maailmas, kus oleme harjunud, et tasuta lõunaid pole olemas. Aga vahel siiski tundub, nagu oleks ja vahel on see lõuna, mis meile ilma tasuta on kingitud, nii hinnaline, et meil pole midagi, millega selle eest tasuda. On vaid meie tänu. Vaevalt unustab keegi tänada vetelpäästjat, kes uppuja kindlast surmast päästis. Ent sama jumalik võib olla ka armastus, mis teeb meile õige väikese kingituse, aga me ei kahtle, et õige hetk on ütelda väga suur tänu.
Ja siiski – ka tänades tahaks me heategijale kuidagi tasuda. Mida on meil anda? Me võime heategijat meeles pidada, tema peale mõelda. Inglased ütlevad thank you ehk think, sakslased danke, mis tuleb sõnast denken. Me võime heategijat ka kiita nagu teevad seda soomlased öeldes kiitos. Kaunis on mõelda, et meie rahvas on arvanud kõige hinnalisemaks tasuks Jumala abi. Ja mis saabki olla hinnalisem sellest, kui Jumal ise meid aitab. Sellepärast soovisid vanad eestlased: aidaku sind Jumal, millest sai lühend: aituma ehk aitäh. Nii on see ka vene keeles, kus öeldakse: spasibo ehk spasi bog.
Meie keel on kaunis ja selles peegeldub meie esivanemate usk. Hoidkem oma keelt, hoidkem oma maad ja õppigem tänama üksteist, õppigem tänama ka salajasi heategijaid ja õppigem märkama Jumala headust – õppigem Jumalat tänama!
Festivali korraldusinfo
Lähemat infot festivali kohta võib leida internetist www.jape.ee.
Osalemiseks on tingimata vajalik eelregistreerimine. Selleks helista telefonil 627 7374 või saada kiri e-posti teel: lny@eelk.ee
Varem registreerunutele on osavõtumaks soodsam. Osavõtumaks annab võimaluse osaleda kõikidel noortefestivaliga seotud üritustel ja kontsertidel. Toit on hinna sees. Ööbimine enda kaasa võetud telgis.
Kõigi küsimustega võib pöörduda ka Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhametsa poole: telefon 5399 6180, e-post kristjan.luhamets@eelk.ee.
Kristjan Luhamets,
EELK Kambja koguduse õpetaja