0.9 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivVabaõhutants tegi talves tantsijate naha soojaks

Vabaõhutants tegi talves tantsijate naha soojaks

Pilt: Talveriideis rahvatantsijad tantsimas

Tavatu ettevõtmine: Kambja koolimaja ees asfaltplatsil keerles tantsutaktis rohkem kui paarsada talvisest tantsupäevast osavõtjat. Foto: Astrid Hallik

Talvine tantsupäev Kambjas tõi 1. märtsil 2008. a kokku 16 rahvatantsurühma üle Tartumaa.

Naabervallast Reolast oli kohal segarahvatantsurühm, kel juhendajaks meie Kalli Ird. Võnnust sõitsid kohale Kaera-Marid. Liidia Konsa võttis kaasa suisa kaks rühma, folkloorirühm Haavikuemandad ja segarahvatantsurühma Kusta. Tartu linnast olid kohal segarahvatantsurühm Vikerkaar ja Taara-Upsijad ning memmede rühm Linda. Kongutast tulid kohale memmede rühm Pihlakobar ja segarühm Kavalik. Talvise tantsupäeva kunstilisel juhil Heljo-Made Ruulil oli välja panna neli rühma: Haaslava Krüsanteem, Kambja Vikertiimer ja Nõost Madelin ning Nõo Vana tantsu klubi. Naisrühm Kiljak tuli Vara vallast. Ilmatsalust tuli Ilmesar. Oma kaunite tantsudega rõõmustasid meid ka Lähte rahvatantsijad.

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Tartumaa spetsialisti Astrid Halliku juhendamisel said vallamaja ette tantsurühmad üles rivistatud. Kõigil oli kaasas oma sümboolikaga atribuutikat ja lisaks jagasime ka tõrvikud. Vallavanem Ivar Tedrema tervitas kõiki tantsupäevale tulnuid, avaldas lootust, et selline suur kokkusaamine ei jää mitte viimaseks Kambja-mail ning soovis kena pidu.

Kui tantsijad vallamaja juurest liikvele läksid, hakkas mäe poolt kostma muusikat. Tantsijaid oli vana koolimaja juurde tervitama tulnud Kambja Pasunakoor Kalev Laanesaare juhendamisel. Nii liikuski värviline rongkäik mäest üles kooli parklasse, et pidada maha esimene Tartumaa talvine tantsupäev.

Parklas ootas meid päevajuht Riho Pohla, kes tuli meile Raplamaalt ja juhendab sealset segatantsurühma Hopsani. Ronkäigus kaasas olnud tõrvikud torgati kevadpehmesse maasse parklat ääristama ja tants võis alata.

Tantsijatele olid eelnevalt vabalt valida antud viis tantsu: “Reilender”, “Üks-kaks-kolm-neli-viis”, “Kolmõpaari tands”, “Kägara” ja “Raabiku”. Kolm tantsu (“Kungla rahvas”, “Kolonntants” ja “Oige ja vasemba”) olid kohustuslikud.

Riho Pohla juhendamisel sujusid kõik tantsud kenasti ja „Kolonntants“ oli nii hea, et seda tantsiti lausa mitu korda.

Tund tantsimist ajas kohalikel tantsunaistel naha lausa nii soojaks, et tantsitud sai suisa T-särgi väel. Pärast õues tantsitud tantse palus päevajuht kõiki rühmi lahkelt kooli saali kuuma teed jooma ja kringlit sööma.

Seda, et tantsurahval tantse kas või hommikuni jätkub oli tõestamas seegi, et iga rühm pidi oma õpitud repertuaarist veel ühe tantsu esitama. Saades inspiratsiooni Tartumaa tantsijate kergejalgsusest, esitas ka Riho Pohla oma rühma tantsijatega kolm tantsu.

Iga tantsurühm sai tänutäheks meepoti ja tänukirja.

Edasi pakkis oma pillid lahti Konguta kapell ja simman võis alata…

Peo kordaminekule aitasid kaasa Kambja vallavalitsus, Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskus. Suur tänu Astrid Hallikule nakatavate ideede, julgustavate sõnade ja toetava õla eest.

Suur tänu Heljo-Made Ruulile, kes tegi tantsude valiku. Kvaliteetse tantsumuusika tagas meile nii õues kui ka hiljem saalis Elmet Neumann Neumann Stuudiost.

Suurim tänu 220 Tartumaa tantsijale suurepärase peo eest!

Kohtumiseni aastal 2009 teisel talvisel tantsupäeval Kambjas!

Pille Tammelan,
Kambja valla kultuuritöötaja

Loetumad