Kiidukiri: Tänavu aprillis, kui Kambja kool tähistas 320. aastapäeva, tunnustati vanemõpetaja Ulvi Unti (vasakul) maavanem Esta Tamme vahendusel haridus- ja teadusministeeriumi tänukirjaga. Foto: Heigo Mägi
|
 |
Aasta Õpetaja tiitli pälvimise puhul õnnitles 6. oktoobril Kambja kunsti- ja käsitööõpetajat Ulvi Unti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes üheksa aasta eest on teinud Kambja kooli õpilastööde näituste külalisteraamatusse sissekande: „Väga vahva! Peaksin ise ka siia kooli käsitööd õppima tulema. Aitäh!“
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik korraldasid 6. oktoobril Tartus hiljuti avatud Athena keskuses vastuvõtu nende 30 pedagoogi auks, kelle igapäevane töö ja pühendumine väärib esiletõstmist ülemaalise Aasta Õpetaja tiitliga. Tartumaa Aasta Õpetajate valimise komisjoni otsuse alusel sai kutse vastuvõtule ka Ulvi Unt, keda juba aastaid teatakse kui meisterlikku ja eeskujuandvat kunsti- ja käsitööõpetajat.
„Ulvi Unt on ikka ja alati püüdnud kunsti- ja käsitööhuvilisi õpilasi tähele panna ja nende tegusid ehk loomevilju esile tõsta,“ märgiti analüüsis, mille kooli juhtkond, hoolekogu esinaine ja vallavanem esitasid vaagimiseks maavalitsuse haridusosakonnas moodustatud aasta õpetajate valimise komisjonile.
„Loodan, et ma pole üheltki lapselt ära võtnud isetegemise tahtmist ja soovi oma eluolu kujundada!“ arutles Ulvi Unt koolialmanahhi „Tootsi taskud“ kümnendas aruandes, mis oli pühendatud Kambja laste ja kambjalaste eneseteostusele käsitöös ja kunstis. „Olen püüdnud anda võimalusi, ja tundub, et neid on ka rõõmuga kasutatud.“
Toivo Ärtis
„Isetegemisega saame kõige lihtsamalt tõestada teistele ja ka iseendale, et oleme mõtlevad, loovad isiksused.“
Kunsti- ja käsitööõpetaja Ulvi Unt:
„Ise otsustada. Ise valida. Ise mõelda. Ise teha. Soov ise oma tegevust juhtida on ju loomulik ja inimlik. Näha oma mõtteid käegakatsutavalt teoks saamas on väga huvitav ja meeldiv protsess. Loomingulised kõhklused, lahendamist vajavad tehnilised probleemid, kannatlikkust ning hoolikust nõudev töö ja kulutatud aeg kuuluvad selle kõige juurde samuti.
Isetegemisega saame kõige lihtsamalt tõestada teistele ja ka iseendale, et oleme mõtlevad, loovad isiksused. Katsetamine on huvitav ja oma lõbuks jalgratast leiutada pole keegi ära keelanud. Igasuguse loomingulise tegevuse juures läheb vaja oskust teha valikuid, et leida sobivaim moodus soovitud tulemuse saamiseks. Seega ei ole ka käsitööd võimalik ainult kätega teha, pead on vaja samuti. Selline mõttetöö on väga sageli just puhkuseks ja vahelduseks teiste tegevuste ja suhtlemisviiside kõrval. Töö ja vaeva tulemust saab katsuda ja ka soovi korral uhkusega teistele näidata. See teistele näitamine on minu arvates aga siiski teisejärguline. Hea on vaadata, millega tegelevad teised, võrrelda ja saada uusi ideid, kuid esmatähtis on siiski rõõm tehtud tööst ja sellest, et oled ka ise suutnud millegi toredaga hakkama saada.
Igasugune "kodukootus" ja "maavillasus" on lisaväärtused, mida tasub hinnata ja hoida oma kodudes ja elustiilis!“
(„Tootsi taskud X“, 2005, „Isetegemise rõõm ja võlu“)