Tartu maavalitsuse koosseisulise ametnikuna tegutseb alates 1. juulist 2007 varem lepingu alusel töötanud terviseedenduse spetsialist Lea Saul, kes hakkab korraldama ja koordineerima terviseedendust ja riiklike rahvatervise programmide rakendamist.
„Terviseedendajana muretsen ikka ka meie maakonna inimeste tervise ja heaolu eest,“ märgib Lea Saul vallalehtede toimetajatele saadetud pöördumises. „Eks meie ülesandeks ongi järjepidev teavitustöö. Selle eesmärgiga saadan teile materjale, mida saate oma äranägemisel ja ka osade kaupa soovi korral avaldada. Sedakorda siis toitumise teemadel.“
Kaalukabinet – mis ja kus?
Tartu südalinnas meditsiinikeskuses Esmed on olnud lühikest aega avatud kaalukabinet, kus aidataks ülekaaluga inimesi, kelle sooviks on kaalu püsivalt langetada.
Ülekaal, see pole mitte ainult esteetiline küsimus, vaid kätkeb endas ka mitmeid tõsiseid terviseriske. Nendeks on kõrgvererõhktõbi, süsivesikute ja rasvade ainevahetushäired, millele võib järgneda diabeet e suhkurtõbi, probleemid liigestega jt.
Kaalukabinet on koht, kus on võimalik teha individuaalset kaaluanalüüsi, määrata bioelektrilisel meetodil rasva ja lihasmassi ning saada sellele vastavalt edasisi juhiseid meedikutelt. Patsiente nõustab meeskond: arst (endokrinoloog), toitumisspetsialist; dieediõde jne.
Kaaluuuringul hindab arst patsiendi tervislikku seisundit, võimaliku ülekaalu põhjuseid ja määratleb ülekaalu ravistrateegia. Määratakse vajalikud uuringud ning analüüsid. Toitumisspetsialist ja dieediõde jagavad praktilisi nõuandeid, siia kuulub ka kaalumine ning kehaproportsioonide mõõtmine. Lisaks analüüsitakse patsiendi menüüd ning jagatakse soovitusi füüsilise aktiivsuse tõstmiseks õigel koormusel.
Spetsialistide jälgimisel on võimalik kasutusele võtta dieedipäevik. Kaalukabinetis jagatavad soovitused aitavad patsienti suunata eesti teadlaste väljatöötatud õigete toitmisharjumuste juurde. Uuring aitab määrata ka inimese füsioloogilist vanust.
Kaalukabinetti, mis lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest toitumissoovitustest, ei ole sellisel kujul Eesti tervishoiusüsteemis varem eksisteerinud. Esimene kaalukabinet avati Tallinnas Eesti Diabeedikeskuse (Sütiste tee 17) ruumides sel kevadel 17. aprillil. Mõni aeg hiljem loodi sarnane kabinet ka Tallinnas perearstikeskuses „Sinu Arst” ning Tartus Esmedi meditsiinikeskuses (Ülikooli t 4, tasulisele vastuvõtule registreerimine toimub telefonil 745 6478, koduleht www.esmed.ee). Edaspidi peaksid kaalukabinetid tulema ka teistesse Eesti suurematesse keskustesse.
Regulaarsed konsultatsioonid oma perearstiga on hea võimalus vältida ülekaalulisust.
Kaalukabineti avamise üheks põhjuseks on ka see, et eestlased ei teadvusta ülekaalulisust kui terviseriski ning ei pöördu probleemi tekkimisel oma perearsti poole. Sageli pöördutakse arstide poole alles ülekaalulisusest tingitud haiguste ilmnemisel – ravitakse tagajärgi, mitte põhjuseid.
Ülekaalulised inimesed pöörduvad kaalukabinetti sageli mitme põhjusega. Neist esimeseks on väljanägemine või äkilised muutused kehas. Järsk kaalutõus võib teada anda ka diabeedi algusest.
Sageli on selle probleemiga seotud inimesed abi otsinud, kuid ei ole seda kusagilt saanud – nad on läbi teinud kaalujälgimised, dieedid, paastud. Paraku on nende tegevuse lõpptulemus ikka selline, et -5 kg tähendab mõne aja pärast +10 kg, -10 kg + 20 kg ning inimesel ei ole teada tema kaalutõusu põhjus. „See on üsna tüüpiline kaaluajalugu,” tunnistab kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.
Kaalukabineti idee ei olnudki algselt kaalukabinet, väidavad idee autorid Eesti Diabeedikeskusest. Eesmärk oli nõustada diabeedihaigeid, kelle seas on kasvav hulk nn omandatud diabeedi ehk II diabeedirühma patsiente. Samas kulges kabinetti pöördujate arv jätkuvas tõusujoones ja oli selge, et nende abivajajatega tuli endokrinoloogidel tegelema hakata. „Uurisime nende inimeste elulugu, võtsime analüüsid, et teada saada, kas kaalutõusul võib olla haiguslikku põhjust. Paljudel juhtudel on tegemist haiguste või ravimitega, mis soodustavad kaalutõusu,” kõneleb kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.
Vihastasin ja sõin šokolaadi
Nüüdseks on kaalukabinetti pöördujate arv kasvanud ligemale 100 inimeseni aastas, nende sekka ei loeta endokrinoloogilisi patsiente e suhkruhaigeid. „Hakkasime nendega tõsisemalt tegelema. Võtsime malli Põhjamaadest − analüüsisime nende inimeste sööke, nemad kirjutasid üles oma nö emotsionaalse söögipäeviku. Ilmnes, et ülesöömine on sageli ja enamasti seotud emotsioonidega. Vihastasin, ja sõin šokolaadi − sellepärast, et oli raske päev ja ei jõudnud midagi teha, oli tüüpiline põhjendus ülesöömisele. Siit ilmnes, et söömine on seotud päevapingete, stressi, meeleolude ja emotsioonidega,” võtab endokrinoloog Marju Past tüüpilise ülekaaluloo kokku.
Tagasi normaalse elu ja toitumise juurde
Dr Marju Past: „Teeme inimesele individuaalse analüüsi, kasutame programmi, mille põhjal saame ära määrata vajalikud valgud, süsivesikud jm toitained, võttes aluseks eesti teadlaste normväärtused. Inimese viimine tagasi normaalse elu ja toitumise juurde, sh ka toitumisharjumuste muutumine tähendab eelkõige oskust valida. Sellesse retsepti käib ka füüsiline koormus. Tulemuseks on kaalulangus. Kui eesmärk on saavutatud, võtame ette nn säilitusprogrammi. Paljud tõdevad, et ja juba langetatud kaalu säilitamiseks on tuge vaja, sest üksi jäädakse sageli hätta ja ränga iseloomu kasvatamisega alla saadud kilod kipuvad tagasi tiksuma.”
Kaalukabineti suurimaks väärtuseks on see, et uuring ei toimu ühekordselt, vaid sinna saab tagasi pöörduda pidevalt ja regulaarselt. Ühe patsiendi nõustamiseks läheb tund, keskmiselt käivad patsiendid kabinetis kord kuus.
Nõustamine jätkub ka peale soovkaalu saavutamist.
Mis on normkaal ja kust algab haigusrisk?
Iga inimene peaks tänapäeval oskama arvutada oma kehamassi indeksit.
Marju Past: „Valem on lihtne: kaal jagatud pikkuse ruuduga. Kehamassi indeksiga seoses on kehtestatud teatud normid. Normkaalus inimese kehamassi indeks on 18-25 – sellisel inimesel on kõike parasjagu – rasva, lihast, luud.
Haigusriski piir hakkab järsult suurenema, kui kehamassi indeks on 27. Kui kehamassi indeks kasvab sellest suuremaks, siis haigusriskid tõusevad veelgi.”
Kehamassiindeksi valem
Üks kasutatavamaid kehamassi hindamise viise täiskasvanutel on kehamassi indeks (KMI), mille arvutamiseks on lihtne valem:
| KMI = | kehakaal(kg) |
| ————————- | |
| pikkus(m)2 |
Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 18,5–25 normaalkaalu, 25–27 kerget ülekaalu, 28–29 mõõdukat ülekaalu.
Üle 30 KMI korral on tegemist rasvtõvega ja kaalu alanemise planeerimiseks peab konsulteerima arstiga. Üle keskea inimestele on soovitatav kehamassiindeks 20–27.
Kõige ohtlikum on kõhurasvumine
Inimene võib olla nn suure kondiga, pirnikujuline, tugevate reitega, kuid kõige ohtlikum on nö õunakujuline keha, sh kõhurasvumine.
Just kõhupiirkonda kogunev rasv on tervisele kõige ohtlikum. See rasvkude on teise koostisega, hormonaalselt aktiivne
ja toodab põletikufaktoreid.
Talje ümbermõõdud, millal haiguste risk suureneb on naistel üle 88 cm ja meestel üle 102. Normid on viimasel ajal kahesugused, lähtuvalt sellest, et ameerika normid on suuremad eurooplaste normidega võrreldes.
Kaalurisk ja eluiga
Ekslikult arvatakse, et kaalurisk algab sellest, kui nr 40 rõivad (naistel) selga ei lähe. Paraku, just kehakaaluga on seotud eluiga, mis on paljus enda teha. Risk algabki sellest, kui kaalu on liiga palju ja kui rasv on kogunenud just kõhuõõnde.
Teaduslikult on uuritud ja tõdetud, et normaalkaaluliste eluiga kipub olema pikem. Nende inimeste elukvaliteet on parem ja haigusi on neil samuti vähem. Elu haigustega on seevastu kehvem ja kulukam. Ravimitele kulub ohtralt raha.
Kaalu jälgimisega saab iga inimene ette võtta heateo nii iseenda kui inimkonna heaks. 10 % kaalulangetamisega väheneb üldsuremus kuni 20 %. Suremus rasvkoest tingitud haiguste tõttu on kuni 40%.
Kaaluuuring Geeniusega
Kaalukabineti kaaluuuringu aparaat kannab toredat nime Geenius. Siin on võimalik määrata keha bioelektrilisel meetodil keha kompositsioon e koostumus vastavalt pikkusele, vanusele, soole ja kehakaalule. Vastavalt keha elektrilisele läbitavusele arvutab aparaat välja keha erinevad parameetrid: palju on kehas vedelikku, lihasmassi, tihket kude. Keha peaks olema tasakaalus. Lisaks annab aparaat põhiainevahetuseks vajaliku kaloraaþi, st palju peab inimene sööma, et püsida normtasemel.
Ka jagab aparaat soovitusi, kas inimene vajab dieeti või millist füüsilist koormust ta vajab. Arst näeb uuringust ka keha takistusi, so keha vastavust kõikidele parameetritele. Selle põhjal saab hinnata, kui vana see keha on. Enamasti on normkaaluliste inimeste vanus vastavuses nende bioloogilise vanusega. Tugevalt ülekaaluliste kehaline vanus on seevastu kõrgem oma tegelikust vanusest.
Sageli rõõmustavad need, kes on edukalt kaalust alla võtnud – hinnanguline vanus muutub senisest aasta-paari võrra nooremaks. Kui inimene läheneb oma vanuseideaalile, on see talle väga motiveeriv, tõdevad kaalukabineti arstid.
Et inimene elaks paremini
Kaalukabineti eesmärk pole soovitada dieete, mis kestaksid nädala või kuu.
„Seda ei saa võtta kui järjekordset imedieeti. Me tahame muuta inimese toitumisharjumusi, et ta elaks paremini,” väidab endokrinoloog Marju Past. „Üritame aidata inimesi normaalse elurea peale. Tööd tuleb teha nii inimesel endal kui ka kogu nõustamismeeskonnal. Sa pead olema ise peremees selle üle, et teha õigeid valikuid, mida sööd. Meie õpetame, kuidas neid valikuid teha. Pungil külmkapp pole sinu valikute peremees.”
Lisalugemist pakub Eesti Diabeedikeskuse koduleht www.edk.ee ja Eesti Diabeediliidu koduleht www.diabetes.ee.
Reaalsus
Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu alusel oli 2004. a 16-64-aastaste vanusegrupis ülekaalulisi 46% meestest ja 43% naistest ning neist rasvtõbi (KMI>30) oli nii naistel kui ka meestel ligikaudu 14%.
Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ülekaaluliste õpilaste osakaal. Uuringud näitavad, et Eestis on ligi 200 klassitäit lapsi, kellel suure tõenäosusega tekivad täiskasvanueas terviseprobleemid.
