Ajalooline hetk: Noor ajaloouurija Marko Prii kätleb eriauhinna saamise puhul ajaloolasest haridusministri Tõnis Lukasega. Foto: Kersti Kivirüüt
|
 |
Kuuste koolimajja lasteaiarühma ruumide ehitamise tõttu läks tühjendamisele arhiiviruum. Vanade dokumentide seas leidus mitmeid huvipakkuvaid materjale: lastevanemate koosolekute protokolle, õpetajate tunnitöö analüüse, pioneerirühma päevikuid, matkapäevikuid jpm.
Kõnealustele materjalidele toetudes sündis kaks ajalooalast uurimistöö kavandit. Kaheksanda klassi noormees Marko Prii võttis lähema uurimise objektiks lastevanemate koosolekute protokollid, et anda laiemale avalikkusele ülevaade kooli ja kodu koostööst Nõukogude Eestis Kuuste kooli näitel. Marko klassiõed Tairi Ristisaar ning Kaisa Alliksaar asusid aga läbi töötama pioneerirühmade päevikuid ning matkaaruandeid eesmärgiga luua tervikpilt noorsootööst ja noortepoliitikast nõukogudeaegses Kuuste koolis.
Kui Marko, Kaisa ning Tairi on juba kogemustega ajalooalase uurimistöö koostajad, siis tänavu lisandus neile seltsiks ka kaks uustulnukat ajalooteaduse tööpõllul – Kaspar Vesso ning Romet Voore seitsmendast klassis. Kaspari ja Rometi uurimistöö teemaks sai Teine maailmasõda Vana-Kuuste külaelanike mälestuses. Nimetatud uurimistöö allikaks olid intervjuud koolikaaslaste vanaemade, vanaisade ja vanavanaemadega, kes mäletasid rääkida mõlemapanevaid lugusid sõja-aastatest.
Kõik kolm uurimistööd esitati Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ning Körberi sihtasutuse poolt korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlustele Vabariigi presidendi auhindadele.
Mai keskel toimus haridusministeeriumi suures saalis võistluse lõpetamise pidulik konverents, kus minister andis Markole üle eripreemia ning Kaisale ja Tairile raamatupreemia uurimistöö eduka teostamise eest. Kaspar ja Romet said tubli töö eest presidendi tänukirja.
Millest algas mulkide edulugu?
Konverentsimuljeid eripreemiaga tunnustatud Marko Priilt:
„Konverents toimus haridusministeeriumi suures saalis. Me läksime saali, istusime ja siis hakkas üritus peale.
Alguses tutvustati meile konkursi korraldajaid. Þürii esimees pidas kõne referaatide hindamise kohta. Hinnati sisu – et ei oleks elulugude ümberkirjutamist. Tähtis oli ka vormistamine – viited pidid olema paigas. Ajalooalane uurimistöö ei tohtinud olla sotsiaalne uurimus.
Seejärel pidas haridusminister Tõnis Lukas kõne, milles väärtustas vanemate ajaloo uurimist. Peale seda algas auhindade üle andmine.
Kell kaks tuli president, kes samuti pidas kõne. President rääkis, et on tähtis teada teiste riikide ajalugu, sest need on omavahel seotud. Näitena tõi president seose Ameerika kodusõja ning selle asjaolu vahel, miks Eesti Vabariigi esimesed riigitegelased olid pärit Viljandimaalt. Kuna Ameerika kodusõja tõttu valitses maailmas suur linadefitsiit, siis Mulgimaal õnnestus linakasvatuse arvelt rikastuda. Rikastel mulgi poegadel oli võimalus minna ülikooli ja sealt edasi riigivalitsemises karjääri teha.
President andis üle rahalised auhinnad. Võitjad tutvustasid oma referaadi sisu.
Peale seda oli lõuna.“
Ajalooõpetaja Kersti Kivirüüt