Kambja kooli lõpetaja
Eliise Ott |
 |
Kool on koht, kus iga inimene peaks alustama oma haridusteed. Kuna kooliaeg on pikk, siis mõjutab see inimesi väga palju. Ilmselt sellepärast valitakse (kesk)kooli väga suure hoolega. Oluline on, et koolil oleks hea tase ja maine. Kuid mille järgi saab veel kooli iseloomustada?
Kool võib olla väljast uhke ja suur, seest puhas ja hubane. On ka koole, mis on halvas seisukorras, kuid seal saab ikkagi õppida. Koolile annavad oma näo ja maine aga hoopis õpetajad ja õpilased.
Kuidas kujuneb välja kooli nägu? Ma arvan, et kooli saab kõige paremini iseloomustada õpitulemuste ja juhtumite põhjal koolis. Näiteks Hugo Treffneri Gümnaasium on väga mainekas kool. Seal on väga heade õpitulemustega õpilased. Ometigi on igal asjal ka oma halb külg. Nimelt tean ma, et HTG-s käis kunagi üks südamehaige õpilane. Ühes kehalise kasvatuse tunnis kukkus ta kokku ja asi lõppes kurvalt. Kas õpetaja sundis või pingutas õpilane ise üle? Seda ma ei tea, aga hirmuäratavaid mõtteid tekitav juhtum siiski. Ka Tartu Karlova Gümnaasiumis toimus hiljuti õudust tekitav sündmus, kus tüdrukud peksid oma kooliõe julmalt läbi. Sellised juhtumid maalivad koolile kindlasti halva/kurva näo, mida üritatakse kindlasti varjata.
Igast koolist leiab nii häid kui ka halbu külgi. Nii nagu igas koolis on mõni väga hea õpetaja, nii leiab ka igast koolist mõne niinimetatud murelapse. Me kõik teame, et paljudes koolides on probleeme alaealiste suitsetajatega. See ei mõjuta ju tegelikult õppimist, ometi pannakse see tihti kooli süüks. Kool on ju vastutav kõiges, mis selle kooli territooriumil toimub.
Kas see on hea, et koolil on mitu nägu? Ma arvan, et jah! Ükski kool ei saa olla täiuslik, nii nagu ka ükski inimene pole täiuslik. Kõigel meie ümber on mitu erinevat nägu ja see teeb elu teatud mõttes kergemaks. Mitmekesisus loob suurema valikuvõimaluse. Me valime kooli samamoodi nagu sõpru. Igaüks teeb valiku selle põhjal, mis on talle kõige vastuvõetavam. Samas tuleb mõne „näoga“ lihtsalt leppida.
Ka minu koolil on mitu nägu. Sellel koolil on nii häid kui ka halbu külgi. Kõigega tuleb leppida ja võtta seda tervikuna. Kui inimene tahab õppida, siis ei olegi oluline, mitu nägu koolil on ja millised need on.