Oma silm on kuningas: Haaslava vallast retke alustanud kultuuritöötajate rühm on jõudnud Kambja kirikusse, edasi liigutakse Nõo ja Ülenurme valda.
|
 |
Meie kiiresti muutuvas maailmas on asi jõudnud nõnda kaugele, et tihtipeale ei teata enam sedagi, mida naaber teeb. Selle vea parandamiseks, sõprussidemete soojendamiseks, kogemuste vahetamiseks ja paljuks muuks käisid Tartumaa omavalitsuste kultuuritöötajad oma kodumaakonnas juba teisel väljasõidul.
Esimese sõiduga said üle vaadatud Peipsiääre, Alatskivi ja Vara vallad.
Sel korral alustasime Haaslava vallast ehk siis Priiuse Seltsimajast. Valla kultuuri- ja spordinõunik Ilona Vaagen viis meid kevadisele jalutuskäigule lauluväljakule. Täpselt sama rada astuvad meeskoorid suvisel Haaslava meestelaulupäeval. Pärastpoole tutvustas ta meile kohalikku kultuurikorraldust. Kultuurielu tänase seisu jälgijais tekitab nukrust pilguheit saja aasta taha: siis panid kohalikud talumehed omaenese rahadega püsti seltsimaja, praegu ei jätku meil enam seda vähest aega, et külastada kohalikke kultuurisündmusi. Haaslava valla inimestel oli võimalus tulla „vea parandamiseks“ 1. juunil õhtul Priiuse Seltsimajja, kus suurte ja väikeste kaasalöömisel esietendus muusikal "Tuhkatriinu".
Edasi suundusime me Kambjasse, kus meid võttis vastu Kambja vallavanem Ivar Tedrema koos kirikuõpetaja Kristjan Luhametsaga. Nad tutvustasid meid kohaliku kultuurilooga. Nii mõnedelegi oli Kambja kiriku külastus esmakordne ja jättis kustumatu mulje. Käisime veel noortekeskuses ja Kambja koolimajas. Kõige selle vaatamine tõi meisse ehteestlasliku kadeduse. On ikka hea näha küll, et mõnes Tartumaa paigas saavad lapsed haridust omandada ja oma vaba aega sisustada nii ilusates majades. Tänud kooli direktorile maitsva koolilõuna eest ja jõudu kultuuri tegijatele Kambja mail. Tingimused selleks on teil ju suurepärased.
Väikese viitusega jõudsime me Nõo valda, kus meid ootas juba rahvamaja juhataja Viivi Kütt. Kuna Nõos on kõik olulised asutused koondatud ühte majja, oli meil võimalus külastada nii raamatukogu, vallavalitsust kui kultuurimaja. Võisime imetleda ka maja taha tehtavat järvekompleksi. Tragimad said sisse kiigata juuksuri ja solaariumi ruumidesse. Mis nii viga kultuuri teha! Et Nõo rahvamaja on ainus, kus veel tööl kunstnik, juhatati meidki molberti taha ja kõik said teha pastelljoonistuse kevadistest võililledest. Kahele väljavalitule langes osaks ka siidsalli maalimise võimalus. Lahkusime majast, saades kuulda maja tõelist häält – just oli alanud noortebändi proov ja eks Nõo olegi kuulus oma noormuusikute taimelava poolest.
Viimaseks sihtpunktiks sel päeval oli meile Ülenurme vald ja Reola kultuurimaja, kus meid võttis vastu Silvi Neps. Üheskoos sai vaadatud Reola rahvamaja 40. aastapäeva videokokkuvõtet ja mõtiskletud kultuuri teemadel. Silvi pikaaegne kogemus nii maakonnas kui oma maja juhtimisel kajastub ka kultuurikollektiivide väga heas tasemes.
Koduteel jäi kõlama, et selline tutvustusreis annab palju parema ülevaate maakonna kultuurielust. Nii mõnigi üritus sai selle reisi tõttu endale esinejaid juurde, info otsesest allikast on ju kõige adekvaatsem.
Tänud kõigile kaasasõitnuile, Ülenurme vallale väga kultuurilembese bussijuhi eest ja jõudu suveks. Järgmise reisi tahaksime vahelduseks tehe väljapoole Tartu maakonda, et koju naastes öelda, meil siin on ikka kõige parem.
Reisiseltskonna kokkukutsuja
Astrid Hallik,
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialist Tartumaal