Foto: Heigo Mägi
|
 |
Alates 1. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus Metsaseadus (edaspidi MS) (RTI, 04.07.2006, 30, 232). Seoses sellega on keskkonnaminister välja andnud mõned uued määrused, millest metsaomaniku jaoks on olulisim ehk „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi MME) (RTL, 09.01.2007, 2, 16).
Uuendused on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks ja säästva majandamise tagamiseks. Kuna seadusandluse muutmine toob endaga kaasa teadmatust, tutvustame olulisemaid seaduse muudatusi ning jätame kirjeldamata sisuliselt samaks jäänud punktid.
Metsaseadust ei kohaldata väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes (eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets), samuti tee, raudtee, tehnovõrgu ning -rajatise kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted (MS, § 4).
Metsamajandamiskava võib koostada kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa (MS, § 15).
Kaitsemetsaks ei määrata metsa, mis on maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või veejuhtme (kraavid, peakraavid) piiranguvööndis (MS, § 19). Kui metsa kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt metsa majandamist, on metsaomanikul õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist (MS, § 20).
Metsa uuendamisel on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa (MS, § 24). Metsa uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpides (MME, § 14). Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega (MME, lisa 2).
Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 20 000 krooni ühe hektari kohta. Kinnisasja võõrandamise korral läheb hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule, kusjuures käesolevas paragrahvis sätestatud uuendamistähtaegu arvutatakse kinnisasjal asuva metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates. (MS, § 25)
Tagatisraha metsa uuendamise tagamiseks on palju elevust tekitanud teema. Hetkesisuga on metsaseaduses välja toodud, et metsa uuendamise kohustuse täitmise tagamiseks on lageraiet kavandav metsaomanik kohustatud tasuma metsa uuendamise tagatisraha, kui (MS, § 26):
1) tema suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud;
2) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil pindalaga üle kahe hektari ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik (sinilille kuusikud, jänesekapsa kuusikud ning jänesekapsamustika kuusikud).
3) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil, mis piirneb samal kinnisasjal asuva uuenemata raiesmikuga, mille puhul on metsa uuendamise võtete rakendamine kohustuslik, ning kavandatava lageraielangi ja raiesmiku kogupindala on suurem kui kaks hektarit ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik.
Tagatisraha suuruse määramise, tagatisraha tasumise, vähendamise ja vabastamise ning tagatisraha arvelt kulutuste hüvitamise ja tagatisrahalt intressi maksmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega (MS, § 26).
Lageraie korral on kohustus jätta elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (MS, § 29).
Lageraie on lubatud puistus, mis saavutanud raievanuse või küpsusdiameetri (eeldusel, et puistus ei ole viimase 5 aasta jooksul tehtud harvendusraiet). Samuti on lageraie lubatud puistus, mille täius on kuni 30% (MME, § 2). Erinevate omanike kinnistute puhul ei arvestata raiesmiku uuenemise ning minimaalse liitumisaja nõudeid. Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. (MS, § 29)
Kaitsemetsas võib lageraielangi pindala olla kuni 2 ha, kitsaste (kuni 30 m) lageraielankide nõue kehtib ainult kaitse- ja tulundusmetsa sambliku kasvukohatüübis ja loo kasvukohatüüpides. Tulundusmetsa lageraielangi laius kuni 3 ha lankide puhul ei ole piiratud, üle 3 ha kõigi puistute (ka pehmed lehtpuud) lageraielangi maksimaalne lubatud laius on 100 m. (MS, § 29)
Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega: raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping, kehtiva metsateatise koopia ning isikut tõendav dokument. Nimetatud dokumendid tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel. (MS, § 37)
Metsakaitse tagamiseks tuleb toores koorimata okaspuit juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks ning 1.maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates. (MS, § 40, MME § 21)
Täiendava info allikad
Kirjeldatud muudatused tekitavad ilmselt lisaküsimusi, samuti on mõned punktid seotud konkreetsete määrustega, mille sisu on liiga mahukas ühes artiklis avaldamiseks – seepärast avaldame siinkohal riigiasutuste kontaktandmed, millelt saab Metsaseaduse ning selle rakendusaktide kohta vahetut ning asjatundlikku nõu:
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus: tegevusvaldkondadeks on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. Kontakttelefon Tartus: 733 9464, Tallinnas: 677 1301. Interneti kodulehekülje aadress: www.metsad.ee
Erametsakeskus: tegevusvaldkond on erametsanduse toetamine. Kontakttelefon: 652 5333. Interneti kodulehekülje aadress: www.eramets.ee
Keskkonnateenistused on piirkondlikud (maakondlikud). Tartumaa keskkonnateenistuse telefon on 730 2242. Täpsemad andmed keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: www.envir.ee.
Tõnu Sepp
Holmen Mets AS