Taas koolimaja katuse all: Kuuste koolile kuuluva mõisahoone juurdeehitus on raamatukogu asupaigaks alates 2001. aastast. Foto: Heigo Mägi
|
 |
Kuuste raamatukogu sünniajaks võib lugeda aastat 1926, mil Vana-Kuuste vallavalitsus otsustas asutada Vana-Kuuste Sipe algkooli juurde avaliku raamatukogu nii täiskasvanutele kui õpilastele ühiseks kasutuseks.
Aastatel 1926 kuni 1940 asus raamatukogu koolimajas kapis
Raamatukogu mahtus ära klassitoa kappi ja jäi sinna 15 aastaks.
Raamatukogu komplekteerimine ja laenutamine tehti ülesandeks kohalikule koolijuhatajale Eduard Pügile. Esimese tööaasta aruandest ilmneb, et raamatute arv kogus oli 54, sellest ilukirjandust 45. Raamatukogus oli sisse seatud inventarivihik ja kaardikataloogid. Raamatud olid liigitatud. Lugejaid oli kokku 34, neist 14 õpilast. Laenutamine toimus tasuta. “Ilma kindla elukohata ja tundmata inimese käest” võeti vallavalitsuse nõudel 200 marka tagatist.
Raamatukogu hakkas hoogsalt kasvama. 1. jaanuaril 1940 oli fondis 703 raamatut, neist ilukirjandust 433. Kõik raamatud olid eestikeelsed.
Raamatukogu oli avatud 2 tundi nädalas, igal teisipäeval kl. 14 – 16, korraga laenutati 4 köidet 30 päevaks.
Kõige rohkem loetud raamatud 1939/ 40. aastal:
Mälk, A. Õitsev meri (12korda);
Zilahy, L. Kaks vangi (12x);
Roht, R. Elutu (11x);
Roht, R. Igapäevased inimesed
(11x);
Mälk, A. Taeva palge all (10x);
Paldrok, A. Loomulik ravimiõpetus
(8x).
Aastaaruandes kurdetakse, et pole raha ajalehtede ostmiseks ega kohast ruumi lugemistoaks.
Eduard Pügi laenutas Kuuste rahvale raamatuid senikaua, kui sõda Sipe koolimaja ja sealhulgas ka raamatukogu laastas.
Aastatel 1941 kuni 1950 tegutseb raamatukogu raskusi trotsides
1941. aastal toodi raamatukogu Sipe koolimajast üle endisesse Vana-Kuuste mõisahoonesse, kus asusid tööle ka Vana-Kuuste valla täitevkomitee ja rahvamaja.
Kooliraamatukogu jäi Sipele ja hävis sõjas peaaegu täiesti. Ka Kuuste raamatukogu sai osaliselt kannatada. Peale sõda alustas raamatukogu tööd 1945. a. Algul oli raske leida pädevat raamatukoguhoidjat, mistõttu töötajad vahetusid sageli.
1947. aasta kontrollakt oli kriitiline:
1. Puudub põhinimestik, raamatud on üldse inventeerimata, tähendab puudub alus raamatukogu tööks, puudub võimalus kontrollida raamatukogu fondi, alal hoida, näha fondi liikumist.
2. Puuduvad dokumendid raamatute kustutamise kohta.
3. Puuduvad kataloogid, tähendab puudub võimalus hinnata raamatukogu fondi sisuliselt, tutvustada lugejat raamatukogus olevate raamatutega.
4. Raamatud on liigitamata ja raamaturiiulil on täielik korralagedus.
5. Raamatute tagastamine pole sündinud ettenähtud tähtpäevadel, nende tagastamiseks pole tarvitusele võetud mõjuvaid abinõusid.
1947. aastast asus aga Kuuste raamatukogus kindlakäeliselt ja eesrindlikult tegutsema aja nõudeid järgiv Elisabeth Kihno. Tema tööd kroonis kiire edu: 1948. aastal saavutas Kuuste raamatukogu vabariiklikul raamatukogude ülevaatusel 1. koha.
1948. a. ülevaatuse käigus parimaks osutunud raamatukogud:
1. koht – Kuuste valla Kuuste raamatukogu, mis asub Kuuste rahvamajas ja valla täitevkomitee ühistes ruumides endises mõisa hoones, kasutusel on 2 tuba – laenutus- ja lugemistuba. Fond 1342, neist 1948. a jooksul saadud 379 köidet. Lugejaid 1948. aasta kestel 200, neist kuni 16-aastasi lapsi 49. Seisuga 1. jaanuar 1949 – 162 lugejat, neist lapsi 36. Laenutusi 1948. a jooksul 3864, neist venekeelseid 261. Liigituste järgi: poliitilisi 481, loodusteaduslikke 161, tehnilisi 34, põllumajanduslikku 66, ilukirjanduslikke 2011, lastekirjandust 869, muud 242. Raamatukogus on süstemaatiline kataloog, lugejate kaardid, raamatukogu päevik, lugejate registreerimise vihik, massiürituste vihik. Raamatukogu on kaunistatud loosungite, partei ning valitsuse juhtide piltidega. Näitlikust agitatsioonist on raamatukogus 1948. a jooksul välja pandud: 1) kohalike saadikute valimiste skeemid, 2) “Meie saadikukandidaadid”, 3) montaaþ “Mida andis nõukogude võim Nõukogude Eesti noortele?” 4) Kuuste valla viisaastaku plaan, 5) montaaþ “Meie kolhooside esimesed saavutused” 6) montaaþ “Kuuste vald sotsialistliku arengu teel” 7) Kuuste ja Taru valla sotsialistliku võistluse graafik. Viljakoristus- ja lõikustööde ajal organiseeriti ja sisustati punanurk vilja vastuvõtupunkti juurde, organiseeriti näitliku agitatsioonina varumise nurk. Raamatukogu lugemistoas on alaliselt laual kaustad: a) “ENSV kolhoosid”, b) “30 aastat Nõukogude Armeed”, c) “M. Gorki. A. H. Tammsaare”, d) “Kommunistliku Partei manifest 100”, e) “Kirjandus ja kunst”. Lugejaile on organiseeritud kirjanduslikke õhtuid: E. Vilde elu ja tegevus, M. Gorki elu ja tegevus, L. Koidula surmapäeva tähistamine, raamatu “Ülesküntud uudismaa” ühiskondlikpoliitiline tähtsus, mida esitati 2 korda. Kirjanduslikest õhtuist osavõtjaid 283 inimest. Näitusi oli 24, 571 külastajat. Vestlusi 21, 624 kuulajat, neist kolhoosidele 7: “Ülesküntud uudismaa”, Raadio arenemine N. Liidus jt. 3 rändkogu: Villemi sovhoosis, Sipe MTK-s, kolhoosis “Uus Elu”. Abistatud kolhoosi “Õige Tee” raamatukogu sisseseadmisel.
2. koht – Saare valla Saare raamatukogu Saare rahvamajas.
3. koht – Sadala valla Sadala raamatukogu Sadala rahvamajas.
Aastatel 1951 kuni 2000 kolis raamatukogu viis korda
1951. aastal asus Vana-Kuuste endises mõisahoones tööle Kuuste 7-klassiline kool ja raamatukogul algasid rännuaastad. Poole sajandi jooksul on tulnud viis korda asupaika vahetada, sest alati on ruume kellelegi rohkem tarvis läinud.
Kolimiste raskus langes 1959. aastast raamatukogu juhatama asunud Saima Nemvaltsi õlgadele. Mõisahoonest koliti kõigepealt kõrvalasuvasse moonakamajja, kus paiknesid ka mõned kooliklassid ning õpetajate korterid. Kuid needki ruumid tuli peagi vabastada ning järgmiseks peatuspaigaks sai senine kolhoosi Uus Elu kontor. Kui maja läks eravaldusse ning valmis Vambola kolhoosi kontor Rebasel, kolis raamatukogu järjekordselt vabanenud kontoriruumidesse.
Tänane Kuuste raamatukogu asub pärast ränkraskeid kolimisi taas koolimajas
Mõisahoonest koliti kõigepealt kõrvalasuvasse moonakamajja, kus paiknesid ka mõned kooliklassid ning õpetajate korterid. Kuid needki ruumid tuli peagi vabastada ning järgmiseks peatuspaigaks sai senine kolhoosi Uus Elu kontor. Kui maja läks eravaldusse ning valmis Vambola kolhoosi kontor Rebasel, kolis raamatukogu järjekordselt vabanenud kontoriruumidesse. Kui seegi hoone korteriteks muudeti, kolis raamatukogu kõigi aastate halvimaisse tingimustesse – kolhoosi töökoja 30 m2 suurusesse kütteta abiruumi
Aasta 2001: ring saab täis, raamatukogu naaseb koolimajja
2001. aasta oli Kuuste raamatukogule rõõmutoov, sest avanes võimalus kolida avaratesse ümberehitatud ruumidesse Kuuste põhikoolile kuuluvas Vana-Kuuste mõisahoones. Seega jõudis raamatukogu tagasi sinna, kust 1951. a
astal koolile jalgujäämise tõttu lahkuda tuli. Poole sajandi jooksul on õpilaste arv koolis paraku vähenenud, mistõttu nüüd mahuvad kool ja raamatukogu kenasti ühe katuse alla.
Raamatukogu põrandapind on nüüd 81,5 m2, ruumi piisab nii kohallugemise, avariiulite kui õppekirjanduse kogu jaoks. Raamatukogu kõrvalruumis paikneb viie arvutitöökohaga avalikõiguslik Internetipunkt. Võimalik on ühendada Interneti- ja raamatukogukülastus.
2001. aastal toimus ka põhjalik tegevuse ümberkorraldus: küla- ja kooliraamatukogu (taas)ühendati ühtseks Kuuste raamatukoguks, mis teenindab nii kõiki piirkonna lugejaid kui kooli, tegeldes sealhulgas ka õppekirjanduse hankimise, laenutuse ja müügiga. Raamatuid on koos õpikutega üle 15000, lugejaid üle 200. Ühendatud raamatukogu juhatajana hakkas tööle Kuuste kooli emakeeleõpetaja Heli Nemvalts.
Ühtaegu saadeti tänuga teenitud vanaduspuhkusele Saima Nemvalts, kes oli töötanud Kuuste raamatukogu juhatajana 42 aastat (seega üle poole raamatukogu eluajast!), samuti kauaaegne kooliraamatukogu juhataja Milvi Padjus.
Raamatukogude ühendamine parandas nii “elutingimusi” kui ka tegutsemis- ning koostöövõimalusi. Peamine koostööpartner on muidugi Kuuste Põhikool. Õpilastel ja õpetajatel on võimalik kasutada raamatukogu operatiivselt nii õppetundides, vahetundide ajal kui pärast tunde. Kõikidele klassidele on korraldatud raamatukogutunde ning pidevalt juhendatud infootsinguid.
Enamik kultuuriüritusi saavad teoks raamatukogu ja kooli ühisettevõtmistena. Näiteks toimub Vana-Kuustest pärit ja siin kooliteed alustanud luuletaja Kalju Kanguri sünnipäevale pühendatud etlusvõistlus traditsiooniliselt raamatukogupäevade raames, koos tähistame igal aastal uuel moel emakeelepäeva ja lasteraamatupäeva.
Põlvkondadevaheline side ulatub aga teiseski suunas: Kuuste raamatukogu ruumes jätkab Saima Nemvaltsi ja Milvi Padjuse eestvedamisel oma igakuiseid koosviibimisi ka juba aastaid tegutsev pensionäride Padjaklubi.
Seega jõudsime ringiga algusesse tagasi, tõdedes, et uus ja hea on sageli hästi unustatud vana. Asutas ju Vana-Kuuste vallavalitsus 80 aastat tagasi raamatukogu just sellisena – täiskasvanutele ja õpilastele ühiseks kasutuseks.
Heli Nemvalts,
Kuuste raamatukogu juhataja
Raamatukogutraditsiooni lätted
Tagasivaatena võib meenutada, et juba 1903. a asutatud Vana-Kuuste ministeeriumikoolil oli üsna suur venekeelne raamatukogu, kus leidus muuhulgas valik Lermontovi, Gogoli, Tolstoi jt klassikute teoseid.
Eestikeelseid raamatuid laenas koolmeister eriti tublidele õpilastele isiklikust kogust. Nii neil aastail siin õppinud Julius Kuperjanov kui Henrik Visnapuu on kaasaegsete mälestuste põhjal saanud koolist kaasa suure lugemishuvi.
Ka kohalikul põllumeeste seltsil oli juba sajandi alguses väike raamatukogu.
„Elu on raamat, ela kas või raamatukogus.“
Kuuste raamatukogu 80. sünnipäeva auks korraldatud õpilaste kirjandivõistlusel avaldasid noored lugejad mõtteid oma suhetest raamatu ja raamatukoguga kirjutades teemal „Raamatukogu – minu tark sõber“
Raamatud on väga head abilised ka elus. Näiteks miljonimängus. Kui sa oled lugenud erinevaid raamatuid, siis on asi palju lihtsam. Raamatukogu on vana hea sõber, kes on alati käepärast võtta.
Alvar Miina (7. kl)
Mulle meeldib raamatuid lugeda. Meie raamatukogu on ilus, selle akendest avaneb kaunis vaade parki. Raamatukogus on mugav istuda ja ajakirju sirvida. Veel on hea see, et ei pea laenutamise eest maksma. Kui on vaja midagi teada saada, siis lähen raamatukokku otsima, mida mul vaja on. Raamatud on seal ilusti tähestikulises järjekorras teemade järgi ja kui ma isegi selle abil üles ei leia, siis ma kutsun endale appi raamatukoguhoidja.
Meie raamatukogu on vana ja väärikas, soovin sellele raamatukogule head jätku.
Anneliis Voore (5. kl)
Minu arust on raamatu lugemine väga mõttetu, aga mõnes mõttes ei ole, sest sellega saab targaks. Meie koolis käib päris palju rahvast raamatukogus.
Meie koolis hoiab raamatukogu Heli Nemvalts. Temal on kõik need raamatud juba peas, seal on umbes 15000 raamatut. Kui mina peaks need raamatud pähe õppima, siis läheks sellega mul umbes viis aastat. Kaimo Poska (8. kl)
Eesti keele tunnis veedame palju aega raamatukogus, kui meil on vaja midagi teada saada. Tänu meie raamatukogule olen ma palju uusi sõnu juurde õppinud ja palju-palju targemaks saanud.
Kadi Voika (6.kl)
Elu on raamat, ela kas või raamatukogus. Keimo Palusoo (7. kl)