Foto: Heigo Mägi
|
 |
3. kuni 5. jaanuarini kestnud üle-eestilisest looduslaagrist võttis osa 30 õpilast ja nende juhendajat. Kaugemalt tulijad olid pärit Tapalt. Kolm päeva talvises metsas puude ja mõne üksiku linnu seltsis andsid looduslaagris osalejaile võimaluse saada aimu, kuidas elab mets talvel.
„Looduslaager tegi mind palju targemaks. Kui ma kõik selle, mida õppisin, üles kirjutaksin, kuluks mul vähemalt üks või kaks päeva,“ kirjutab Sille hiljem.
„Eriti meeldis mulle see, millise õhinaga metsamehed rääkisid loodusest. Nende jaoks oli see nagu nende oma perekond.
Maaülikoolis õppisime tundma väga paljusid linde ja loomi. Järvselja metsas nägime metskitse värskeid jälgi lumel, õppisime tundma puudel kasvavaid samblikke.
Vitipalu õpperajal ronisime vaatetorni ja vaatasime kaugele üle puude latvade.
Nii Sillet kui Karli vaimustasid kaks õhturingi Järvselja puhketoas, kus võeti kokku päeval toimunu, aga ka Järvselja 33 meetri kõrgune, üle 300 aasta vanune Kuningmänd.
„Dendropark oma haruldaste püramiidtammede, mitut liiki nulgude ja triploidsete haabade ja paljude teiste puudega näitas aga, et ka Eestimaal on võimalik kasvada sellistel puudel, mis muidu siin ei levi,“ jutustab Karl.
Lisaks taimede ja loomade elu tundmaõppimisele said kokkutulnud võimaluse ka üksteisega sõbraks saada. “Ööbisin kahe Tääksi põhikooli tüdrukuga ühes toas. Lahku minnes vahetasin nendega meili-aadresse. Nüüd saame üksteisele kirjutada,“ mainib Sille.
Veelkord saadakse sama seltskonnaga kokku märtsi lõpus. Siis tehakse kokkuvõtteid talvistest loodusvaatlustest ja vaadatakse Järvseljal uuesti üle need põnevad kohad, mis eriti meelde jäid.
Sille Sööt, Karl Tõnne, Lembit Jakobson