„Raamat, raamat,
raamat on sõber, kes alt ei vea,
raamat, raamat,
ja pealt ei vea raamat sind ka!“
Kuuste raamatukogu 80. aastapäeva tähistamisel laulis saalitäis rahvast ühel häälel ja meelel seda kirjamees Henno Käo surematust andest sündinud lustakat, kuid samas hümnilikult mõttesügavat sõnaseadet.
Kuuste raamatukogu tähtsa sünnipäe va pidu peeti 17. novembril. Raamatukogule peavarju pakkuva koolimaja saalis teoks saanud tähtpäevaaktusel suutis raamatukogu tänane perenaine Heli Nemvalts nõnda osavalt aega jagada ja valitseda, et seda jätkus nii eredate ajaloohetkede meenutamiseks kui nende inimeste esiletoomiseks ja tänamiseks, kes on silma paistnud eriti tulise lugemiskire ja raamatuarmastusega.
Kuuste raamatukogu pidas juubelipeol tänukirjaga meeles oma aktiivsemaid lugejaid. „Kriteeriumiks oli sedapuhku täiskasvanutel vähemalt 300 ja lastel 50 laenutatud raamatut-ajakirja viimase nelja aasta jooksul,“ selgitas Heli Nemvalts. „Lõplikku pingerida koostada ei õnnestunudki, sest raamatukoguprogramm URRAM keeldus uskumast, et keegi võiks olla laenutanud rohkem kui 500 teavikut.“ Arvutiprogrammi piiratud võimekus tuleneb ilmselt tema loojate, andunud arvutigurude, veendumusest, et teise kirjaoskuse võidukäigu ajastul vajub paberilt lugemine unustusehõlma. Heli Nemvalts võib Kuuste raamatukogu kogemuse põhjal kinnitada, et asjatult kiirustavad kõik, kes tahaksid raamatukogudele ja trükisõnale hingekella lüüa.
Aastatel 2003 kuni 2006 on olnud Kuuste raamatukogu aktiivsemateks lugejateks täiskasvanutest Monica Hiiemäe, Liivia Rätsep, Rein Lindström, Virve Eensalu, Heli Nemvalts, Evi Allikmaa, Mare Hermann, Juhan Padjus, Tiina Kolsar, Saima Nemvalts, Marju Orion, Niina Kivimaa ja Maie Brenner.
Õpilastest on usinalt raamatuid „neelanud“ Elerin Vesso, Marge Miina, Maarja Rannik, Hedi Vesso, Kadi Voika, Karmen Vesso, Sander Padjus, Eneli Kotkas, Avely Voore ja Karola Hiiemäe.
Varaait teadmistele
„Raamatukogu peidab endas tõelist vara. Seal on sageli sadade, vahel ka tuhandete aastate vanuseid tarkusi.“ – nõnda mõtiskles Kuuste kooli lõpuklassi õpilane Ardo Peda kirjandis, mille ta esitas Kuuste raamatukogu tegutsemisjuubeli auks korraldatud õpilaste kirjanditevõistlusele.
Nii sadade kui tuhandete aastate tarkust hakati Kuuste piirkonnas raamatukogusse koondama 1926. aastal. Toona otsustas Vana-Kuuste vallavalitsus, et Sipe algkooli juurde luuakse avalik raamatukogu nii täiskasvanute kui õpilaste tarvis. Kõike raamatukoguga seonduvat hakkas korraldama kohalik koolijuhataja Eduard Pügi. Esimese tööaasta jooksul muretseti kogusse 54 raamatut, nendest ilukirjanduslikke 45. Raamatukogu mahtus ära klassitoa kappi ja jäi sinna 15 aastaks.
1941. aastal toodi raamatukogu Sipe koolimajast endisesse Vana-Kuuste mõisahoonesse. Kümme aastat hiljem asus mõisamajja Kuuste 7-klassiline kool ja raamatukogul algasid rännuaastad. Poole sajandi jooksul tuli viis korda asupaika vahetada, sest neid ruume vajas alati keegi tähtsam.
Paraku vähenes ajapikku Kuuste koolis õpilaste arv, mistõttu 2001. aastal võis raamatukogu taas koolimajja kolida. Avarates ruumides toimus ka tegevuse põhjalik ümberkorraldus: küla- ja kooliraamatukogu (taas)ühendati ühtseks Kuuste raamatukoguks.
Raamatukogu ja kooli tegevus on põimunud tihedaks koostööks. Raamatukogu juubeli auks korraldatud kirjandivõistlus oli üks viimaseid ettevõtmisi. Oma suhetest raamatu ja raamatukoguga kirjutasid kõige huvipakkuvamalt Hendrik Hermann (2. kl), Kristjan Schneeberg (2. kl), Ristin Kaseorg (3. kl), Villu Sondberg (3. kl), Anneliis Voore (5. kl), Veeda Kala (6. kl), Kaspar Vesso (7. kl), Avely Voore (8. kl), Ardo Peda (9. kl) ja Katrin Vesso (9. kl). Parimad kirjutajad said auhinnaks – mida muud kui raamatu.
„Raamatukoguhoidja on nagu raamatukogu hing,“ kirjutas oma võistlustöös Veeda Kala. „Ta annab sulle head energiat ja teeb raamatukogu eriliseks.“
Kuuste raamatukogu kõige teenekamaks hoidjaks on olnud Saima Nemvalts, kelle elutööd jätkab nüüd tütar Heli.
Toivo Ärtis