Vallavalitsuse informatsioon, mis kirjeldab 2004. ja 2005. aastal „Kambja valla arengukava aastateks 2004-2008“ ülesannete täitmiseks tehtut.
1.Haridus, kultuur ja sport
Eesmärgid:
-
Konkurentsivõimelise alus- ja põhihariduse tagamine
-
Valla territooriumil asuvate koolide edasiarendamine
-
Õpetajate täiendõppe tagamine
-
Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegevuse ning spordi- ja kultuuriürituste vastu
-
Kultuuri- ja spordiürituste toetamine
-
Spordi ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine
-
Pühapäevakooli loomine
-
Huvikooli arendamine
-
Noortekeskuse laiendamine (vanasse lasteaeda)
-
Huvi- ja seltsitegevuse toetamine
-
Kambja metsapargi (metsarajad, suusarajad, mänguväljakud) rajamine
-
Kambja kui spordikeskuse imago kujundamine
-
Haridus-, kultuuri- ja spordiehitiste korrashoidmine
1.1. Alusharidus
Kambja lasteaia arengu aluseks on olnud lasteaia arengukava, mis kinnitati 2004. aasta algul. Kahe aasta jooksul kulutati lasteaia remondiks ja sisustamiseks 1,11 miljonit krooni. Sealhulgas on kaks projekti, kus vald oli kaasfinantseerija (lasteaia akende vahetus ja mänguväljakute ehitamine). Täielikult remonditi ja sisustati kahe rühma ruumid, mis vabanesid kooli käest. Rühmadesse paigaldati internetivõrk. Avati kaks uut rühma, laste arv lasteaias tõusus 86-lt 120-ni. Märgatavalt paranes metoodiline töö lasteaias, nõutava hariduseta pedagoogid on asunud edasi õppima.
1.2. Põhiharidus
Vallas on neli kooli, neist kolm on munitsipaalkoolid. Koolide õpilaste arv kokku ei vähenenud, nii 2004. kui 2005. aasta sügisel alustas valla koolides õpinguid 236 õpilast. Kõikides koolides toimus õppetöö vastavalt ainekavadele, tegutses rohkelt huvialaringe, koolides tegutsesid pikapäevarühmad. Koolitöö planeerimisel on arvestatud kohaliku piirkonna arengut, rõhuasetus on kultuuri valdkonnal. 2005. aasta sügisel alustati Kambja kooli juures huvikooliga, kus õpetatakse mitmeid pille ja laulmist.
Kambja Põhikooli uue hoone üks osa võeti kasutusele 2004. aasta sügisel, seal asusid õppima 1. ja 2. klass. Samal ajal valmis ja võeti kasutusele ka kooli staadion. Kogu koolihoone valmis ja võeti kasutusele 2005. aasta sügisel. Sellega paranesid oluliselt õppimis- ja töötingimused Kambja koolis ja sai täidetud valla arengukava tegevuskava esimene tegevus – uue koolimaja ehituse lõpetamine.
1.3.Täiskasvanute täiendõpe
Suurt tähelepanu pöörati haridusasutuste töötajate täiendõppele. 2004. aastal kulutati lasteaia ja koolide pedagoogide täiendõppeks 80 111 krooni, 2005. aastal 108 946 krooni.
1.4. Noorsootöö
Toetati Kambja noortekeskuse tegevust. 2004. aastal eraldati noortekeskusele tegevuskuludeks ja projektide kaasfinantseerimiseks 76950 krooni, lisaks Kambja aleviku laste mänguväljaku omafinantseering 51 950 krooni. 2005. aastal teostati projekt, mille käigus renoveeriti Kambjas Kesk 8 senini kooli sööklana kasutusel olnud hoone I korrus noortekeskuseks. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1 607 356 krooni. Sellega paranesid oluliselt noorsootöö ja noorte vaba aja veetmise tingimused ja võimalused Kambjas. Samal aastal eraldati noortekeskusele tegevuskuludeks ja projektide kaasfinantseerimiseks ca 125 tuh krooni, vald kattis noortekeskuse majandamiskulud 138,7 tuh krooni.
1.5. Huvi- ja seltsitegevus
2004. aasta sügisel valmis ja avati uue koolimaja saal, sellega lahendati suures osas kultuurikollektiivide ruumiprobleem. Peale koolimaja täielikku valmimist võimaldati üritusteks kasutada ka kooli kohvikut. Kooli saali hakati kasutama oma kultuurikollektiivide poolt organiseeritud ürituste läbiviimiseks ja ka külalisesinejate kutsumiseks. Vald maksis kultuurikollektiivide juhendajatele tasu, kollektiividele tegevustoetust. Tegevustoetust maksti ka seltsidele.
1.6. Sporditegevus
Seoses Kambjas uue staadioni valmimisega hoogustus sporditegevus. Staadionit hakati intensiivselt kasutama erinevate spordiürituste ja treeningute läbiviimiseks. Talvel kasutati staadionit valgustatud suusarajana. Jätkati talvist traditsiooni Pangodi-Kambja suusamatka näol, samuti vallasiseseid pallimänguturniire.
1.7. Teemapargi loomine
Kambja teemapargi idee edasiarendamise tulemusena valmis Kambja vana koolimaja ümberehitusprojekt teemapargi keskuseks ja teemapargi teostatavustasuvusuuring, selleks kulus 51,6 tuh krooni.
2. Sotsiaal ja tervishoid
Eesmärgid:
-
Hooldekodude tegevuse toetamine
-
Sotsiaalteenuste edasiarendamine
-
Sotsiaalehitiste korrashoid
-
Erivajadustega inimestega tegelemise jätkamine
Seoses üldhooldekodude lahtiriigistamisega taotles vald Aarike Hooldekodu varad munitsipaalomandisse, hooldekodu haldamiseks moodustati sihtasutus Aarike Hooldekeskus, mis alustas tööd 2005. a jaanuaris. Hooldekeskuse hoonete renoveerimist alustati 2005. aasta sügisel, selleks kulus 297 tuh krooni. Suuremahulisemad tööd jätkuvad käesoleval aastal.
Vallaeelarvest makstavaid sotsiaaltoetusi oli seitse, 2004. aastal maksti abivajajatele mitmesuguseid toetusi 432 tuh krooni ulatuses, 2005. aastal 518 tuh krooni. Lisaks sellele maksti riiklikku toimetulekutoetust ja alates 1.aprillist 2005 puuetega inimeste hooldajatele hooldajatoetust, sest riik pani selle ülesande uuesti omavalitsustele.
Tervishoiu korraldamiseks ettenähtud summad kasutati ravikindlustuseta inimestele osutatavate raviteenuste eest tasumiseks.
3. Infrastruktuur ja keskkond
Eesmärgid:
-
Teede remont
-
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine
-
Elamuehituse aktiivistumine
-
Internetivõrgu arendamine küladesse
-
Valda hõlmavate matkaradade loomine
Lisaks vallateede hooldamisele on valla hooldada ka suurem osa erateid, mille kohta on sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingud. Riigipoolset abi teede remondiks saadi 2004. aastal 580 tuh krooni ja 2005. aastal 912 tuh krooni. Valla teehooldusraha (vastavalt 298 ja 326 tuh krooni) kulus jooksvateks remontideks ja lumekoristustööks. 2004. aastal ehitati ja asfalteeriti uus kõnnitee Kambja alevikus.
Vald otsustas osaleda aktsionärina EL Ühtekuuluvusfondi projekti "Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine" raames loodud AS-i Emajõe Veevärk. Selle projekti raames on võimalik rekonstrueerida ja laiendada Kambja aleviku ja Vana-Kuuste piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kokku 10,1 milj krooni ulatuses.
Elamuehitus vallas on hoogustunud. 2004. aastal anti välja 20 ja 2005. aastal 25 ehitusluba, sealhulgas uuselamute püstitamiseks kokku 17 ehitusluba. Algatati kokku 17 detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse saamiseks elamuehituseks, kehtestati 2 planeeringut. Kõige suurem ehitussurve on Pangodi piirkonnas. 2005. aastal koostati ja kehtestati Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. 2005. aastal algatati ka valla üldplaneeringu koostamine, planeering on praeguseks kooskõlastamisel.
Jätkus Külatee projekti raames külade internetiseerimine, praeguseks peaks olema suuremal osal valla territooriumist internet kättesaadav.
2004. aastal anti käiku Kambja aleviku eksperimentaalne reoveepuhasti, sellega lahenes Kambja aleviku reovee puhastamise probleem.
Korraldati ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, kuhu inimesed said ära anda majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, paigaldati ja sisustati statsionaarne ohtlike jäätmete kogumisjaam Kambja tanklas.
Mõlemal aastal jätkusid korrastustööd Pangodi maastikukaitse
alal: Palumäe ja Pikksaare puhkealade korrastamine ja hooldamine, matkaradade korrastamine, maastikuilme säilitamiseks teostati looduslike niitude niitmist.
4. Ettevõtlus
Eesmärgid:
-
Ettevõtlust toetava infrastruktuuri loomine
-
Ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine
-
Ettevõtluse toetamiseks aidati valla poolt kaasa ettevõtete elektrivarustuse probleemi lahendamisele, samuti teede remontimisega.
Vallavalitsuse poole pöördudud ettevõtjaid on abistatud fondidest raha taotlemisel ja suunatud Tartu Ärinõuandlasse kindla suunitlusega abi saamiseks.
Valla kodulehele ja vallavalitsuse stendile pandi teateid mitmesuguste ettevõtjatele mõeldud koolituste kohta, möödunud aastal korraldati Kambjas LEADER-meetme teabepäev.
Vallasekretär Reet Kiuru