„Soovime Kambja raamatukogu tublile kollektiivile palju päikest, jätkuvalt häid ideid ja teostusi.“ – need tiivustavad soovid jäädvustas 9. augustil paberile Tallinnas asuva Rahvusraamatukogu peaspetsialist Krista Talvi, kui rahvaraamatukogude tänavusest suvelaagrist osavõtjad olid tutvunud Kambja raamatukogu uute ruumidega. Rahvaraamatukogude töötajate suvelaager on traditsiooniline ettevõtmine. Tänavu toimus see 26. korda, sel korral kohtusid raamatuvahendajad Tartumaal. Kokkutulnute seas oli keskraamatukogude direktoreid ja spetsialiste, kuid ka ärksamaid maaraamatukoguhoidjaid.
„Laagris osalejatele jättis väga hea mulje kohtumine maavanem Esta Tammega, kes esines tasakaalukalt, targalt ja kultuuri toetavalt,“ vahendab Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa, kes oli tänavuse suvelaagri peakorraldajaks.
Rahvusraamatukogu juht Tiiu Valm kujundas oma sõnavõtus välismaistest arengujoontest mõõtu võttes XXI sajandi raamatukogumudelit. Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme kõneles raamatukogude võimalustest ja soovidest lugejaeelistuste kujundamisel.
Laagriseltskonna võõrustamist korraldasid maakonna keskraamatukogu ülesandeid täitev Kõrveküla raamatukogu ja Tartu linnaraamatukogu. Öist peavarju leidsid külalised Nõo kooli ühiselamust, kuid päeval vurasid nad bussiga mööda Tartumaad ja olid avali uutele muljetele, kogemustele, emotsioonidele.
Avastusretk Tartumaale
Kolm kokkutulekupäeva möödus kui üürike ajaviiv. Kaugemalt tulnud kolleegid jõudsid tutvuda vaid üksikute Tartumaa kultuuri-, teadus- ning hariduskantside ja jõudsalt edenenud raamatukogudega. Külalised uudistasid innukalt nii Rannu külakeskuses kui Tõravere observatooriumis, nii Alatskivi lossis kui EMPÜ limnoloogiakeskuses… Külastati järvemuuseumit Võrtsjärve ääres, Raadi mõisa, Varnja Elava Ajaloo Muuseumit… Tutvuti Nõo, Elva, Kõrveküla, Rannu ja Varnja raamatukogudega.
Kambjas nägid Eesti erinevatest soppidest kokku tulnud raamatukoguhoidjad uut ja väga avarat maaraamatukogu.
Kambja kiriku võlvide all tutvustasid kirikuõpetaja Kristjan Luhamets ja vallavanem Ivar Tedrema külalistele meie kihelkonna huumuserikast kultuurikihti. „Esimese läbinisti eestikeelse raamatu ilmumine on seotud just Kambjaga,“ viitas Kristjan Luhamets tõigale, et Kambja kirikuõpetajate poolt tõlgiti ja toimetati aastal 1686 trükki lõunaeestikeelne Vastne-Testament. Vallavanem Ivar Tedrema keskendus oma sõnavõtus kiriku taastamisele, sest tema sõnul on just kirik olnud selleks allikaks, mis aastasadade jooksul on kosutanud Kambja kultuuri- ja hariduselu arengut.
Toivo Ärtis