Mai lõpus toimusid Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis põhikoolide meistrivõistlused väitlemises, millest võttis osa ka Kuuste põhikooli kolmeliikmeline meeskond koosseisus Avely Voore, Kaisa Alliksaar ning Martin Sakur. Võistluse teemaks oli “Kas kohustuslik kirjandus on põhjendatud”, kusjuures ette oli vaja valmistada nii eitav kui ka jaatav seisukoht. Võistluseks ettevalmistamisel selgus, et väitlemine on siiski hoopis midagi muud, kui näiteks ajaloo tunni ajal õpikutarkuste vaidlustamine. Teema sisulise omandamise kõrval on vaja jälgida ka väitlusprotsessi reeglistiku korrektset täitmist.
Võistlus toimus Karl Popperi reeglistiku järgi. Popperi järgi osalevad võistlustules kolmeliikmelised meeskonnad: kolm jaatajat ja kolm eitajat, kes üksteise seisukohti ümber lükkavad. Igale kõnelejale on määratud kindel aeg oma seisukohtade selgitamiseks.
Kuigi võistluseks ettevalmistamine nõudis õpilastelt lisaaega ja üsna intensiivset vaimset pingutust, ei vähendanud see huvi väitlemise vastu.
Pigem vastupidi: kuus Kuuste põhikooli õpilast registreerus väitluslaagrisse, mis toimus 26. – 30. juunini Roosta puhkekeskuses Läänemaal. Lisaks Avelyle, Kaisale ja Martinile käisid laagris väitlusoskusi täiendamas ka Tairi Ristisaar, Katrin Vesso ning Ardo Peda.
Miks väidelda?
Väitlemisest mõtisklevad Avely ja Kaisa:
Avely: Väitluses pead oma seisukohti hoolikalt põhjendama. Reeglid on sellised, et kõigepealt peab kõne esimene jaataja. Temale järgneb esimene eitaja, kes esimese jaataja seisukohad ümber lükkab. Seejärel asub kõnelema teine jaataja, kes kaitseb esimest jaatajat ja lükkab ümber esimese eitaja seisukohad. Siis räägib teine eitaja, kes kaitseb eitavat poolt. Kõige viimasena räägivad kolmas jaataja ja kolmas eitaja, kes võtavad oma seisukohad kokku.
Kaisa: Väitluses on ranged reeglid. Eitajate ja jaatajate etteastete vahel on ka küsitlemine. Küsitlemine on kõige raskem, seal peab väga tähelepanelikult kuulama, mida su vastane räägib, muidu on sul raske küsimusi koostada.
Kersti Kivirüüt,
Kuuste põhikooli ajalooõpetaja