Euroopa Liidu laienemise järel 1. mail 2004. aastal laienes ka Euroopa Majanduspiirkond (EMP), kus nüüdseks on 28 EMP liikmesriigil ligipääs Euroopa Majanduspiirkonna ühtsele turule, mida iseloomustavad neli vabadust: kaupade-teenuste- kapitali ja isikute vaba liikumine. Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki – Norra, Island ja Liechtenstein – kahe uue finantsmehhanismi (Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi) kaudu 13 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Nende programmide eesmärgiks on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas ning toetada Euroopa Liidu liikmesriikide püüdlusi täisosaluseks laienenud siseturul. 2006- 2009. aastani on võimalus nende programmide raames jaotatavat raha (kokku üle 870 miljoni krooni) kasutada ka Eestis tegutsevatel juriidilistel isikutel. Need finantsmehhanismid on justkui vahelüli Euroopa Liidu praeguse ja uue eelarveperioodi vahel. Ühest küljest on lõppemas praegused struktuurifondide rahad, kuid uue, 2007- 2013. aasta Euroopa Liidu eelarveperioodi finantse pole veel võimalik taotleda.
Keskkonnast Euroopa kultuuripärandi kaitseni
2006. aasta 1. juunil avanenud Norra ja EMP finantsmehhanismide üksikprojektide taotlusvoor jaguneb eelisvaldkondade kaupa kokku seitsmeks erinevaks osaks: 1. keskkonnakaitse (kaasa arvatud inimkeskkond, muu hulgas saaste vähendamise ja taastuvenergia edendamise teel), 2. säästva arengu edendamine ressursside parema kasutamise ja juhtimise teel (NATURA alad), 3.Euroopa kultuuripärandi kaitse (Eesti arhitektuuripärandi säilitamine ja võimalik kasutamine), 4. inimressursi arendamine, 5. tervishoid – lastehooldus (nakkushaiguste leviku vähendamine), 6. Schengeni õigustiku rakendamine (kohtu- ja vanglasüsteemi tugevdamine, politsei koostöö jne) ning 7. regionaalpoliitika ja piiriülene tegevus (suuremahuliste infrastruktuuriobjektide ehitamise rahastamine). Valdkondade paikapanemisel on eelkõige lähtutud asjaolust, et toetatakse just neid valdkondi, mis Euroopa struktuurifondide raames rahastust ei leia. Selline jaotusviis annab võimaluse arendada mitmekülgsemalt kogu elukeskkonda.
Juba 31. augustil on taotluste vastuvõtmise lõpptähtaeg üksikprojektide raames. Kellel jõud ei hakka peale suurte rahade taotlemisel, siis ette on nähtud ka väiksemama`uliste projektide taotlusvoor, kus toetust jaotatakse toetusskeemide lõikes.
Toetusskeemid
2007. aasta alguses on esialgselt kavas avada ka toetusskeemide voor. Selle vooru raames jaotatakse raha vabaühendustele oma tegevussuutlikkuse tõstmiseks ning projektide elluviimiseks, samuti teaduskoostöö arendamiseks Eesti- Norra ning Euroopa Vabakaubanduspiirkonna maade institutsioonide vahel. Kohaliku ja regionaalse arengu toetusskeemi raames toetatakse neid projekte, mis sobivad eelisvaldkondade 4.1 (regionaalsete ja kohalike omavalitsuste pädevuse ja haldussuutlikkuse tõstmine, kaasa arvatud infotehnoloogia kasutamine) ja 7.1-7.4 (kohalike omavalitsuste pädevuse- regionaalse arengu tugevdamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamine, Eesti ja Norra organisatsioonide kahepoolne koostöö, kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine – avalike teenuste arendamine ning väikesemahuliste projektide toetamine kohaliku majandusarengu ja tööhõivevõimaluste mitmekesistamise valdkonnas) hulka.
Taotlemisest
Peamiseks kriteeriumiks Norra ja EMP projektirahade taotlemisel on see, et taotleja peab olema juriidiline isik. Juriidilise isiku vormist sõltuvalt on aga erinevad kaasfinantseerimise määrad: üldjuhul minimaalselt 40% kogumaksumusest (ettevõtted), 15% projekti kogumaksumusest juhul, kui omafinantseering tuleb riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest ning 15% ja vähem projekti kogumaksumusest juhul, kui omafinantseering tuleb vabaühenduste poolt (MTÜ-d ja sihtasutused) ning projekti rahastatakse mõlematest finantsmehhanismidest.
Samuti on abikõlbulik mitterahaline omafinantseerimine, mis võib moodustada kuni 80% projekti omafinantseerimisest, kuid mitte rohkem kui 20% projekti abikõlblike tegevuste kogumaksumusest.
Projektid peavad iseenesest olema mahukad (31. augusti taotlusvooru puhul), on paika pandud, et küsitav toetus peab ühe projekti kohta olema minimaalselt 250000 eurot, mis on üle 3.9 miljoni krooni. Kokku eraldatakse selles taotlusvoorus 363 miljonit krooni. Norra päritolu partneri kaasamine ei ole praegusel juhul kohustuslik, kuid võimaluse korral peaks seda tõsiselt kaaluma.
Rohkemat informatsiooni Norra ja EMP finantsmehhanismide kohta on võimalik leida Interneti aadressilt www.fin.ee/eeagrants . Kindlasti tuleks vaadata üle vastava eelisvaldkonna hindamiskriteeriumid, kus on paika pandud, mida täpselt projekti eesmärkidest oodatakse. Nõu võib küsida ka Tartu Ärinõuandlast www.tartu.ee/arinouandla
Artikli kirjutamisel on kasutatud Norra ja EMP finantsmehhanismide koduleheküljel olevaid materjale.
Siim Ausmees,
Tartu Ärinõuandla konsultant
siim.ausmees@tartu.bas.ee