0.9 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivJõulud Pangodis: lumes kumasid küünlad

Jõulud Pangodis: lumes kumasid küünlad

Jõulurõõmu jätkub kõigile: Jõuluvana tuli sel korral külla Unipiha kooli laste isade poolt ehitatud püstkotta.

  

Kui möödunud aastal olid tulevased politseinikud lastele abiks jõulumaale minekul metsas, siis seekord olid nad päkapikkudeks kooli ümbruses. Koos lastega otsiti õhtuhämaruses taga jõuluvana: taskulampidega teed valgustades avastati puuokstel rippuvaid helkureid, lahendati liiklusülesandeid ning jõuti püstkojas lõkke ääres istuva ning oma luid-liikmeid soojendava jõuluvanani. Isadepäeval püstitatud püstkojas laulsid lapsed jõululaule koos vanemate ja politseipäkapikkudega, rääkisid jõuluvanadest ning põhjapõtradest.

“Mu hobune sõitis küll juba ära, kuid abilised kandsid kingikoti kindlasti koolimajja,” ütles jõuluvana mõne aja pärast ning tõusis lahkumiseks püsti.

Ühiselt mindi koolimajja. Lumes kumavad küünlad tegid tavapärase kooliümbruse salapäraseks ja ootusärevaks.

Suure klassi seinadki olid muutunud jõulunäidendi -12 kuud” tarbeks võõrasema toa palkseinteks. Kui näidend oli ette mängitud, luuletused loetud, laulud lauldud, algas kingituste avamine. Lisaks kingitustele sai iga koolilaps jõulutaadilt ka “Tubli jalakäija tunnistuse" ning soovijad ka kallistuse.

Jõuludeks ettevalmistumine algas Unipiha koolis juba toomapäeval, kui kogu koolipere käis Ülenurme Põllumajandusmuuseumis tutvumas vanaaegsete jõulu-eelsete tööde-tegemistega. Lisaks verivorstide, piparkookide ja õlenukkude valmistamisele vaadati ka tuhaleelise ja kurikaga pesupesemist ning prooviti käsikiviga otra jahvatada.

“Küll vaeslapsel oli ikka raske elu,” ütlesid lapsed, kui olid jõudnud vaevalt korra või kaks käsikivile tiiru peale teha. Ainult mõnel üksikul poisil õnnestus suure ähkimise ja puhkimise saatel teelusikatäis jahu odrateradest kätte saada.

Muuseumi poolt kingitud jõuluorikas, põrsa moodi leivapäts, söödi lõunalauas ära aga alles pärast jõuluvaheaega kooli tulles. Selleks tuli kokatädi Anul koolivaheaja jooksul kivikõvaks muutunud jõuluorikas korraks vette kasta ja seejärel uuesti ahju pista.

Eha Jakobson

Suur aitäh koolipere poolt kadettidele Kristjan Leetbergile, Kati Luhale, Indrek Oinusele ning nende juhendajatele Triinu Õispuule ja Nelly Ruugele.

Loetumad