|
 |
Mõisakultuurihuvilistel tasuks kindlasti läbi astuda Kambja kooli saali fuajeest, kus jõulude eel avati rändnäitus „Kaotatud paradiis“.
Näitus tutvustab Eesti Põllumajandusülikooli maastikuarhitektuuri eriala üliõpilaste poolt Tartumaa mõisate kohta aastatel 2002 kuni 2004 kogutud materjali. Enne Kambjasse toomist eksponeeriti näitust septembri lõpust oktoobri lõpuni Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis.
Müügil on inforohke ning paljude fotode ja joonistega ilmestatud näitusekataloog „Tartumaa mõisad“ (koostajateks Juhan Maiste ja Nele Nutt), mis koondab ülevaadet kõigist tänasel Tartumaal asuvatest kunagistest rüütlimõisatest. Teiste seas tutvustatakse ka Kodijärve, Kammeri, Suure-Kambja ja Vastse-Kambja mõisaid.
„Iga aeg jätab oma jäljed,“ nendib Nele Nutt kataloogiartiklis „Tartumaa mõisamaastik ajas ja ruumis“. „Mõisate pitsiline lina, mis on laotunud Eesti maastikule, on üks paljudest teineteise peal lebavatest kihtidest, millest igaühel on oma iseloom, tihedus ja kattuvus. Mõni neist on kare ja karune, teine õrn ja õhuke. Paljud neist on aja jooksul kulunud viledaks, osaliselt läbipaistvaks, mõnest kohast koguni auklikuks. Ühel ajal laotakse vanale uus, uusi tõdesid ja vajadusi paremini arvestav. Mõni neist uutest kihtidest suhtub vanasse respektiga, püüdes temaga sobituda, teine aga matab vana sootuks. Kõik koos moodustavad nad tänase maastiku.“
Kogumik püüab kirjeldada Tartumaa mõisamaastiku füüsilisi jälgi, selle tihedust, ulatuvust ja „paksust“. Uurides vanadele kaartidele talletatud märke ja sobitades neid maastikku, kuulatades mõisasüdamete tukseid ning püüdes tajuda genius loci´t, on kildhaaval kokku pandud pilt Tartumaa mõisate minevikust ja olevikust.
Näitus „Kaotatud paradiis“ on Kambjas 16. jaanuarini 2006.
Toivo Ärtis