Eesti Haigekassa esindaja Anne Osvet: „Faktumi hiljutise uuringu põhjal selgus, et just Lõuna-Eesti inimesed ei tea kuigipalju täiendavast ravimihüvitisest ja selle saamise korrast. Lünga täitmiseks pakun teile avaldamiseks ühe materjali. Ehk on sellest abi ja tuge kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kes kulutavad palju raha ravimitele.“
Mis on täiendav ravimihüvitis ja kes seda võiksid saada?
Maksimaalne täiendav ravimihüvitis võib olla kuni 9500 krooni aastas.
Kui inimene on kalendriaastas soodusravimite eest ise maksnud 6000 – 10 000 krooni, hüvitab haigekassa 6000 krooni ületavast summast 50%. Seega võib maksimaalne haigekassapoolne täiendav hüvitis olla kuni 2000 krooni.
Kui inimene on aga kalendriaastas maksnud soodusravimite eest 10 000 – 20 000 krooni, siis hüvitab haigekassa vahemiku 6000 – 10 000 krooni eest 2000 krooni ja lisaks 10 000 krooni ületavast summast 75 %. Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini.
Kas täiendavat ravimihüvitist saab igasuguse ravimi eest?
Täiendavat ravimihüvitist ei arvestata 20 000 krooni ületava, samuti käsimüügi ravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele kulunud summade eest. Seejuures ei lähe arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summad, samuti inimese enda omaosaluse alusmäär (omaosaluse alusmäärad 1 retsepti kohta on 100%, 90% ja 75%-lise soodustuse korral 20 krooni ja 50%-lise soodustuse korral 50 krooni) ning summad, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.
Mida peab inimene tegema, et täiendavat ravimihüvitist saada?
Soodusravimite ostmisel tasutud summade üle peab arvestust haigekassa. Inimene ei pea haigekassale esitama kulu tõendavaid kviitungeid.
Täiendavat ravimihüvitist makstakse kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale, kus kindlustatu on arvele võetud.
Avalduse blanketi saab haigekassa piirkondlikest osakondadest või haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.
Lisaks sellele saab avalduse esitada ka internetipangas või kodanikuportaalis (https://www.eesti.ee)
Kord esitatud avalduse alusel kontrollib haigekassa kord kvartalis inimese kulutusi ravimitele ja hüvitab need täiendavalt niipea, kui hüvitise saamise õigus on tekkinud. Inimene peab vaid haigekassat teavitama oma muutunud isiku- või pangaandmetest. Muid otseseid kohustusi pärast avalduse esitamist tal ei ole.
Kui kaua läheb aega hüvitise kättesaamiseks?
Haigekassa kannab hüvitise inimese pangakontole kalendriaasta 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.
Näide: inimene tegi haigekassale taotluse 2005. aasta I kvartalis ja tema kulud ravimitele (arvesse on võetud vaid need ravimi hinna osad, mis kuuluvad täiendava ravimihüvitise alla) aasta I kvartalis olid 8000 krooni.
Esimene kord kantakse täiendav ravimihüvitis inimese pangakontole hiljemalt 25. aprilliks 2005.a ja see summa on 1000 krooni (50% 2000 kroonist on 1000 krooni) Poolaasta möödudes arvestab haigekassa sellesama jaanuaris esitatud taotluse alusel inimese II kvartalis tehtud kulutuste põhjal taas välja täiendava ravimihüvitise ja kannab selle hiljemalt 25. juuliks inimese pangakontole. Ja nii edasi kuni haigekassa on tasunud 9500 krooni või kuni kalendriaasta läbi saab.
Kindlustatu võib avaldust esitada kogu kalendriaasta vältel ja täiendava ravimihüvitise arvestamisel lähtutakse alati tema poolt kogu jooksval kalendriaastal tehtud kulutustest.
Avalduse võib teha ka enne 6000 krooni piiri ületamist ja seda ei pea sugugi igal aastal uuesti esitama. Kord juba laekunud avalduse alusel peab haigekassa edaspidi ise arvestust väljamakstavate summade suuruse üle.
Hüvitist hakatakse pangakontole kandma juba esitatud taotluse alusel alates sellest, kui inimene on maksnud ravimite eest nii palju ja neil tingimustel, mis võimaldavad täiendavat raha maksta.
Täiendav ravimihüvitis aitab eelkõige kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kelle raviskeemid sisaldavad mitut peamiselt 75% ja 50%-lise soodusmääraga kompenseeritavat ravimit ja ka inimesi, kelle raviskeemides on väga kallid, reeglina 50%-liselt kompenseeritavad rohud. Teatavasti kehtib vastavalt sotsiaalministri määrusele viimaste puhul ravimihüvitise maksimaalmäärana 200 krooni retsepti kohta ja see-tõttu on inimese oma osa suur.