Nurgakivipanek
29. augustil 1998
„Kambja uue kooli ehitus ei alanud kergelt. “Kolmsada aastat tagasi tõestas külakoolmeistrite koolitaja Bengt Gottfried Forselius Rootsi kuningale ühe külaskäigu ja kahe targa poisiga, et Eesti talulapsed väärivad koole,” kordas vallavanem Ivar Tedrema nurgakivipaneku tseremoonial ajalooraamatust loetut. “Meie vallal kulus 10 aastat, kuni valitsus mõistis, et Kambjas on hädasti vaja avaramat kooli.”
Ivar Tedrema on peaaegu kõiki viimase aastakümne pea- ja haridusministreid mööda Kambjat jooksutanud, et näidata, kuidas õpilastel tuleb koolipäeva jooksul pidevalt kuue hoone vahel pendelda.
Päevakangelasteks kujunesid tänavused kooliuusikud Liina Tiideberg ja Jaan Kaasik, kes enne riigi-, valla- ja koolijuhte algaja usinusega maalisid oma nimed ürikule, mis asetati hiljem nurgakivisse. Jaan läks trükitähtede ritta ajamisel natuke närvi, nii et S- täht ilmus paberile tagurpidi. Haridusametnik Ants Eglon – mees, kes koolirahva arvates on aegade algusest ministeeriumis töötanud –, arvas, et pole hullu, õpetajatele peabki jääma, mida õpetada.
Koos allkirjastatud ürikuga pisteti vutlarisse hoone projekt, värske “Postimees” ja vallaleht ning peoga peenraha. Jakobsoni tsemendi sisse ei valatud, kalli maja ehitamise aegu on ju iga sent rangelt arvel.
Kõigile üllatuslikult täiendas vutlari kaasavara omapoolse annetusega Kambja ja Otepää kirikuõpetaja Jüri Stepanov: ta õngitses talaari alt taskust ekstra kaasa võetud käekella ja sokutas selle tähtsasse nõusse.“
Esimene aktus uues koolimajas
1. septembril 2001
„Augustis 1998, kui toonane valitsusjuht Mart Siimann ja haridusminister Mait Klaassen panid kambjalaste unistustehoonele pidulikul tseremoonial nurgakivi, arvati, et hiljemalt 1. septembril 2001 võib alata töö uues koolimajas. Pärast neid seati ametisse uued võimukandjad, kellel olid paraku teised eelistused raha jagamisel ja Kambja koolitare ehitus hakkas venima.
Mitu põlvkonda koolijütse on kogunud Kambjas teadmisi väga kitsukestes oludes. Sestap on arusaadav, miks praegu kuues hoones justkui kobarkoolis toime tulla püüdvad õpilased ja õpetajad ootavad pikisilmi kaasaegsesse avarasse hoonesse kolimist.
Koolimaja valmimise pidev edasilükkumine on ootused nii kõrgeks kruvinud, et tänavu otsustati korraldada õppeaasta avaaktus uue hoone müüride vahel. Ega seal mingit luksust ees oodanud: killustikuga kaetud konarlik põrand, tühjad akna- ja ukseorvad, korraliku vooderduseta betoonseinad… Kogunemiskohaks oli klassiruumideks ehitatav majatiib, sest aulale alles tõstetakse sarikaid peale. Tingimused olid küll kasinad, kuid nn Rohelises Aulas (kooliõuel) loodusjõudude meelevallas peetavate aktustega kohanenud õpilastele oli “sisetingimustes” toimunud aktus kahtlemata elamus.“
Õppetöö alustamine uues koolimajas
1. septembril 2004
„Kambjas paigutab ruumikitsikuses vaevlev kool oma aabitsalapsed õppima poolelioleva uue koolihoone õpetajate tuppa.
Uut koolihoonet on ehitatud vahelduva eduga juba kuus aastat. Alles tänavune september toob esimese kasu – valmis on saal ja staadion ning alumine korrus hoone ühest tiivast. Kambja kooli 318. õppeaasta avaaktus peetaksegi vastvalminud saalis, mille ruumikus on võtnud ahhetama kõik uudistajad.
«Siinne lava on pindalalt sama suur kui mõisahoone kunagine söögisaal, kus senini tuli pidada pidulikke koosviibimisi,» võrdleb elupõline õpetaja ja kultuurikandja Hilja Neumann. Nüüd ei kordu Kambjas ilmselt kunagi olukord, et lõpetajatele antakse tunnistused kätte kirikus.
Tänavu lähevad pärast aktust esimese ja teise klassi õpilased teadmisi koguma juba uude koolihoonesse. Esialgu peavad siiski õpetaja Mare Paidra 14 aabitsalast hakkama saama õpetajate toana projekteeritud ja ehitatud ruumis. Teise klassi päralt on tulevane muusikaklass, kust uks viib otse lavale.“
Staadioni avamine
11. septembril 2004
Ehituskulu
Kambjasse uue koolimaja ehitamiseks ja sisustamiseks kulus ligikaudu 47 miljonit krooni: ligikaudu 33 milj krooni andis vallale riik, 8,7 milj krooni tuli eurotoetusena, ligikaudu 3 miljonit krooni võeti nii pangalaenu kui eraldati raha omafinantseeringutena.
Kambja koolimaja valmimist on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist RAK kohaliku sotsiaalmajandusliku arengu meetmest.
Kogu koolimaja avamine
1. septembril 2005
Uus kool võtab enda alla 2618 ruutmeetrit, köetavaid ruume on hoones 3640 ruutmeetrit.
Arhitekt
Merike Raid
Ehitaja
ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg
Kasutatud tsitaate Toivo Ärtise ajakirjanduses ilmunud kaastöödest.
