Kambja valla maksumäärad
Kogu valla isikute pere on jagatu kolme rühma, vastavalt inimeste sissetulekule ja varanduslikule seisule. Vastavalt kolmele rühmale on isikumaks kolm, kuus ja üheksa krooni, kusjuures on maks nendel kodanikkudel, kes kuuluvad kolmandasse rühma. Vallas asuvad tööstused annavad eelarveaasta jooksul sissetulekut 550 krooni. Kõige suuremaks maksumaksjaks on Kambja vallas asuva vesiveski omanik, kellel tuleb maksta aastas 200 krooni tööstusmaksu. Aurumasinad annavad aastas sissetulekut 100 krooni, jalgrattamaksuks määrati 75 senti.
Postimees, 20. veebruar 1936
Möödunud aasta Kambja koguduses
Aastavahetusel pilku heites Kambja koguduse ellu, peab tähendama, et see edukalt on arenenud. Isegi sündinute arv ületab surnuid 83 hinge võrra, kuna üldine koguduse liikmete arv on kasvanud 65 inimese võrra ja ulatub praegu 9436 hingele. Samuti on suurenenud ristimiste arv ning elavamaks läinud osavõtt leeriõpetusest. Annetusi ja muid rahalisi sissetulekuid on olnud kogudusel aasta jooksul 14519 krooni, milline summa eelmise aasta läbikäiguga võrreldes kr. 225 võrra suurenenud on. Üldse on koguduse juhatusel kordaläinud paari viimase aasta kestes mitutki kulukat ettevõtet läbi viia. Nii on seatud korda surnuaed, remonteeritud leerimaja, nii et isegi külmal ajal selles Jumalateenistusi võib pidada. Vastavalt sellele on muretsetud ka korralik harmoonium. Omajagu sissetulekut, 200 krooni, on annud ka möödunud suvel kirikupargis korraldatud esimene vaimulik laulupäev. Nüüd asutakse kirikule uue ja suurema torni ehitamisele, mis kooskõlas oleks praeguse kirikuhoone ehituslaadiga. Seda mõtet on varemgi püütud teostada. Omalajal oli isegi selleks 32 000 kuldrubla raha kogutud, milline summa aga tolleaegse sakslasest kiriku eestseisja poolt Saksamaale hoiule saadetud, kus sellest hiljem rahakursi muutuste tõttu midagi nimetamisväärset tagasi saada polnud. Kirikutorn on aga tõesti kõdunenud ja nõuab kiiresti uuendamist. Umbkaudsete kalkulatsioonide järele läheks uue torni ehitamine ligilähedale 20 000 krooni maksma. Selle summa kokkusaamine nõuab vaeva. Peale selle vajab kirik veel teisigi vähemaid kohendusi. Samuti oleks aeg kirikuruumi kütte sisseseade peale mõtlema hakata. Praeguse seisukorra juures on tare talvisteks Jumalateenistusteks liiga külm.
Postimees, 21. jaanuar 1935
Kambja asunikud mälestavad maareformi piduliku aktusega
Kambja valla asunikud tahavad maareformi teostamise mälestuseks korraldada pidulikku aktust 23. jaan. Eeltööd selleks on käimas. Eeskava järele on pidulik Jumalateenistus Kambja kirikus laululehtedega, ühtlasi sellejuures ka langenud kangelaste mälestamine. Õhtupoolel kell 5 aktus Kambja põllumeeste seltsi ruumes, millele järgneb alkohol ja pidusöök kutsutud külalistele.
Postimees, 21. jaanuar 1931
Aianduse organiseerimine Kambjas ja Võnnus
Viimaseil aastail on märgata Kambja ja Võnnu ümbruses elavat huvitõusu aianduse vastu. Et aianduse organiseerimine tulemusrikkalt teostuks, selleks on Kambja, Võnnu ja Ahja põllumeeste seltsid aiandusringid ellu kutsunud.
Postimees, 26. märts 1936
Vanu lehti sirvis Lembit Jakobson
