Inglise keele õpetaja Mare Voika:
Kui mina 1998. aasta sügisel Kuuste kooli jõudsin, olid klassid juba jagatud. Ja kolmanda oli hõivanud üks särasilmne, alatasa vatrav kamp. Nende rõõmsameelsusest lausa särtsuvasse tundi oli alati lust minna.
Ja vahva on vaadata, mis sellest kambast saanud on. Nende seas kulgeb aeglasel mõõdetud sammul isegi klassi elav sõnaraamat. Väga arukad noored neiud paistavad silma julguse ja mõistlikkuse poolest. On neid, kes räägivad palju ja neid, kes ei räägi. On võimeid, malbust, jutukust, sisukat vaikimist, hämmastavaid teadmisi. On neid, kes teevad palju ja jõuavad palju, aga on ka neid, kes ilmutavad mõistlikku tagasihoidlikkust.
Kahju, et nad ära lähevad
Ja suurepärane, et nad viimaks ometi lõpetavad!