Kas toetatakse ainult loodreid?
Teatavasti on Kambja vald loonud üliõpilastele toetuse, mis on siis maksimaalselt 500 EEK-i kuus. Summa pole küll teab mis suur, aga abiks ju siiski. Mis on toetuse saamise kriteeriumiks? Eks ikka perekonna sissetulek, Kambja valla kodanikuks olemine ja iseenesest mõistetavalt üliõpilase seisus.
Minagi olin üks nende seast, kes sai toetust. Seda juhtus tervelt poole aasta jagu, kuni uuest aastast teatati mulle, et olen TÜ-s nii põhi- kui ka täiendava toetuse saajate nimekirjas. Niisiis öeldi mulle, et toetust enam ei maksta. Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis miks makstakse TÜ-s toetust. Põhitoetust saab see, kes õpib piisavalt hästi. Ma olen 100% kindel, et igal tudengil on see vaba valik, kuidas ja kui palju ta õpib. Ka täiendavat toetust saadakse pingerea alusel, kuid seda jagatakse tunduvalt suuremale hulgale tudengitele, kes elavad Tartust nii kaugel, et tema kodukoha ja Tartu vahele jääb üks vald. Seega on ka selle toetuse saamine igale tudengile jõukohane. No eks kõik olene ka natuke erialast, aga vallas ometi ei jagata toetust eriala järgi. Seega järeldus: Kambja vallas saavad toetust ainult need üliõpilased, kes ei taha/viitsi õppida.
Miks ma seda järeldan? No lisaks eelnevale jutule võin öelda, et meie pere sissetulekud pole sugugi suurenenud, vaid on endiselt juba kolmandat aastat samad. Ja millegipärast ei olnud eelmisel poolaastal Kambja vallale probleemiks, et TÜ-s mulle samuti toetust makstakse. 500 krooniga kuus ei tule nüüd küll ükski tudeng toime! Samas abiks ta on. Nii et mittes on siis tegelikult asi???
Üliõpilane Mari
(paluksin oma perekonnanime mitte avaldada)
Vastuseks pahasele üliõpilasele
Koduvallale kirjutas üks pahane üliõpilane, kes käesoleval aastal jäi ilma valla poolt eraldatavast üliõpilastoetusest. Püüan talle meie toetuse kohta selgitust anda.
Kambja vallavolikogu poolt võeti üliõpilastoetus kasutusele 1999. aastal seoses sellega, et siis ei olnud riigipoolseid toetusi ning peredes, kus vanem(ad) oli(d) väikesepalgalised või päris töötud, oli tudengitel raskusi õppetööl käimisega. Viissada krooni on tõesti tänapäeva mastaapides väike raha ning me ei arvagi, et üliõpilane sellest ära elab, kuid nagu kirja kirjutaja isegi ütleb – abiks on ta ometi, kasvõi sõidukulude katmisel. Kambja vallast on kõrgkoolides igal aastal 30…40 üliõpilast ja seetõttu ei ole meie üliõpilastoetus mõeldud kui igakuine stipendium, vaid pigem kui abi raskel hetkel.
Riiklikud toetused (stipendiumid) on kehtestatud alates 2003. aasta sügisest Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega ning jagunevad põhitoetuseks, mida makstakse õppeedukuse alusel ja täiendavast toetusest, mida makstakse õppeasutusest kaugemal (kõrgkooli omavalitsusega mittepiirnevas omavalitsuses) või üürikorteris elavatele üliõpilastele. 2005. aastal saab kõrgkoolides haridusministri määruse nr. 3 järgi põhitoetust iga kolmas üliõpilane ja täiendavat toetust iga neljas üliõpilane, kuna kõikidele raha ei jätku. Seega on kaks kolmandikku üliõpilastest, vaatamata nende õppeedukusele, igatahes toetusest ilma.
Kambja Vallavolikogu sotsiaalkomisjon on toetuste eraldamisel töötanud põhimõttel, et kui üliõpilane saab riiklikku toetust, siis talle vallapoolset toetust enam ei eraldata, sest temal on juba mingi abi olemas. Kuna toetuse taotlejaid on olnud pidevalt rohkem, kui on olnud võimalik eraldada, tuleb selline valik teha, et mitte suurendada ebavõrdsust. See ei tähenda, et toetust saavad ainult loodrid nagu meie kirjutaja väidab. Tuleb arvestada, et kõik inimesed ei ole ühesuguse mäluga ning et edukas tööinimene saab sellest, kellel on teooria ja praktika võrdselt tasemel. Võin omast käest tuua kõrgkooli ajast näiteid, kus stuudiumi keskmiselt läbi teinud üliõpilasest on hiljem saanud tuntud ja austatud töötaja, samal ajal kui teooria priimus kuigi kaugele pole jõudnud.
Üliõpilastoetuse taotlejatel oleme palunud tuua oma kõrgkoolist tõendi kaks korda aastas, sügis- ja kevadsemestri alguses. Kõikidel taotlejatel oleme palunud tõendile nõutada info selle kohta, kas ta saab oma kõrgkoolist toetust või mitte. Kuna see viimane nõue sügissemestril unustati (?) täita, said taotlejad oma toetuse. Kevadsemestri alguses tõid nõuetekohase tõendi vaid kolm taotlejat, mis sundis meid järele kontrollima, kas esitatud tõendite omanikel tõesti ülikoolipoolset toetust pole või on see jäänud tõendile märkimata. Niisiis ilmneski, et ülikool märgib toetuse tõendile ainult siis, kui üliõpilane ise palub seda teha, mis üliõpilasel oli aga ilmselt ununenud (?).
Niisiis, hea sõber, ma arvan, et pole ju õiglane kui see, kes saab kõrgkoolist toetust, saab toetust ka omavalitsuselt, samal ajal kui keegi teine on palju raskemas olukorras. See on väga hea, kui üliõpilane õpib hästi, on aktiivne ühiskonnatöös ja muudes ettevõtmistes – kõik see valmistab teda tulevikuks paremini ette. Meie eesmärgiks on, et maapiirkondadest saaks kõrghariduse võimalikult rohkem noori ja me tahame neid toetada – meie üliõpilastoetus ei ole preemia hea õppimise eest, vaid abi neile, kellel muidu võibolla polekski võimalik regulaarselt õppetööl käia. Ärgem olgem kurjad nendele, kes ei kuulu selle ühe kolmandiku põhitoetuse saajate hulka, vaid tundkem rõõmu, et ka nendel on oma õppetöös valla poolt saadud toetuse abil pisut kergem. Enamik ülikoolipoolse toetuse saajaid on seda mõistnud.
Ilusat kevadet soovides
Heli Jaamets,
Kambja vallavalitsuse sotsiaalnõunik
