Alates 1. aprillist hakkavad kehtima sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused. Seoses eelpoolnimetatud seaduste muutumisega korraldas Sotsiaalministeerium kõikidele omavalitsuste sotsiaaltöötajatele 2004. aasta lõpul õppused, kus selgitati, kuidas ja missugustel alustel tuleb hooldamise küsimustega edasi tegeleda.
Õppuste põhiteave oli selles, et puuetega inimeste esimene ja peamine aitaja on nende perekond (perekonnaseaduse § 64). Kui lähisugulasi pole, kuid on olemas vara pärijad, on hooldamise kohustus pärijatel.
Juhul, kui inimesel perekond puudub või tekib perekonnal hooldamisega raskusi, tuleb appi omavalitsus, pakkudes eelkõige hooldusteenust (kodu külastamine, kauplustest toidu toomine jne. vastavalt omavalitsuses kehtestatud korrale).
Hooldaja ja hooldajatoetuse määramine on abinõu, mis võetakse tarvitusele alles siis, kui hooldusteenustega ei ole võimalik inimese vajadusi rahuldada. Näiteks selgitati õppusel, et sügava puudega isikute puhul on oluline, et kuigi selline inimene vajab abi lähedalolekut nii päeval kui öösel ning abivajadus võib tekkida suvalisel hetkel, ei pruugi see tingimata tähendada hooldajat ja hooldajatoetust. Kui selline inimene elab koos oma perekonnaga, on perekond nagunii öösiti tema lähedal. Päeval võib inimese viia näiteks päeva(hoolde)keskusse või kui ta elab kortermajas, paigutada tema tuppa alarm-kella, mis annab vajadusel abistajatele märku, raskematel juhtudel tellida appi hooldustöötaja. Kui inimese probleemist on võimalik mingi tehnilise lahendusega üle saada, ei ole talle hooldajat vaja määrata.
Selleks, et teha puuetega inimeste abi vajadus täpselt kindlaks, koostati omavalitsustele küsitluspakett (moodsa nimetusega „instrument“), mille abil selgitatakse välja kõik abi taotlevate puuetega inimeste toimetulekuvõimalused ning abivajadused. Küsitlus hõlmab puudega inimese perekonna koosseisu, naabreid, tervislikku seisundit, koduseid võimalusi, probleemseid olukordi jne..
Jaanuarikuu lõpuks said kõik puuetega inimeste hooldajad Sotsiaalkindlustusametilt teate hooldajatoetuse maksmise lõpetamise kohta.
Puuetega inimestel, kes vajavad hooldusteenust või -abi, palume esitada vastavasisuline avaldus vallavalitsusele. Sotsiaaltöötaja külastab abivajajat ning täidab küsitluspaketi, mille järgi vallavolikogu sotsiaalkomisjon ja vallavalitsus otsustavad, missugust hooldusabi (või hooldajat) inimene vajab. Seejärel teavitatakse abivajajat vastavalt sotsiaalteenuste osuta-mise korrale.
Tööealistel hooldajatel, kes on hooldaja olnud enam kui 180 päeva, on võimalik pöörduda Tartu Tööhõiveametisse, kus nad võetakse töötuna arvele, makstakse ettenähtud ajavahemiku jooksul töötu abiraha ning nõustatakse uue töökoha saamise asjus.
Heli Jaamets,
Kambja vallavalitsuse sotsiaalnõunik