Vallavolikogu istung toimus 23. veebruaril 2005.
Kõigi aegade kõige suurem eelarve
Volikogu kinnitas Kambja valla 2005. aasta eelarve tulude osas summas 28 795 000 krooni, finantseerimistehingute osas summas 5 627 000 kr ja kulude osas summas 34 422 000 kr.
Kambja uue koolihoone valmisehitamisega seotud kulud tingivad selle, et tänavune vallaeelarve on kasvanud kõigi aegade suurimaks – ümmardatult 28,8 miljonit kr. Euroopa Liidu programmidest laekub vallakassasse ligikaudu 9,9 miljonit kr uue koolihoone ehitamiseks ja noortekeskuse rajamiseks. Uue koolimaja valmimisega seonduvate kulude katteks võtab vald ligikaudu 6 miljonit kr pangalaenu.
Maamaksutoetus pensionäridele
Vallavolikogu otsustas maksta ühekordset sotsiaaltoetust 2005. a maamaksu tasumiseks Kambja valla elanike registris olevatele pensionäridele, kes omavad elamumaad.
Toetusega kompenseeritakse elamumaa maamaks kuni 150 krooni ulatuses ja maksu maksmise kulud 25 krooni. Toetus makstakse välja toetuse saaja pöördumisel vallavalitsusse.
Muudatused vallavalitsuse teenistujate töö tasustamisel
Eesti Vabariigis kehtiva alampalga tõusu tõttu tegi vallavolikogu muudatusi määruses, millega on kehtestatud Kambja vallavalitsuse teenistujate töötasustamine. Tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2005 on internetipunkti administraatori (0,5 ametikohta) kuupalgaks 1345 kr ja koristaja kuupalgaks 2690 kr.
Päästekorraldaja uueks kuupalgaks on 4580 kr. Vallavanem Ivar Tedrema sõnutsi lubas päästekorraldaja palka tõsta asjaolu, et päästeameti poolt vallale eraldatud rahasumma on suurenenud.
Raamatukogude põhimäärused muutusid
Volikogu tegi muudatusi 25. septembril 1997 kinnitatud Kambja külaraamatukogu ja Kuuste külaraamatukogu põhikirjades, et viia need kooskõlla praegu kehtiva rahvaraamatukogu seadusega.
Kambja ja Kuuste külaraamatukogud on Kambja Vallavalitsuse asutused, rahvaraamatukogud, kes koguvad, säilitavad ja teevad lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid.
Vallavara võõrandamine
Vallavolikogu kinnitas oma varasemat põhimõttelist otsustust võõranda teatud osa vallavarast aktsiaseltsile Emajõe Veevärk.
Kambja vald liitus 2004. a AS Emajõe Veevärgiga, et korrastada lähiaastatel Euroopa Liidult saadavate toetusrahadega vee- ja kanalisatsioonitrassid.
AS Emajõe Veevärk asutamisleping näeb ette vee- ja kanalisatsioonitrassidega seonduva vallavara võõrandamist aktsiaseltsile. “See on kogu varandus, mis on nii maa peal (pumbajaamad) kui maa all (trassid, tiigid), mille kaudu liigub nii puhas vesi, kui see vesi, millest me tahame lahti saada,” selgitas Ivar Tedrema volikogu istungil.
Emajõe Veevärgile üle antud vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldamine jääb Cambi ülesandeks. Kui vald astub aktsiaseltsist välja, saab ta oma varanduse tagasi.
Ülevaade keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni tööst
Vallavolikogu keskkonna ja korrakaitsekomisjoni esimees Heiki Kortspärn andis ülevaate nimetatud komisjoni tegevusest.
Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse järgmised maaüksused Kambja alevikus: Kesk 3 (ambulatooriumihoone alune ja seda teenindav maaüksus), Kesk 4 (lasteaiahoone alune ja seda teenindav maaüksus) ja Kesk 8 (endise lasteaia hoone alune ja seda teenindav maaüksus).
Katastriüksuste sihtotstarvete määramine
Volikogu kinnitas vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamisel moodustatud katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:
*Visnapuu külas asuv Leenu kü (pindala 7,85 ha, erastaja Henn Mägi) – maatulundusmaa;
*Kammeri külas asuv Niidu kü (pindala 2,0 ha, erastaja Olavi Topmann) – maatulundusmaa.
Volikogu kinnitas Pulli ja Kullaga külas asuva Kummi kinnistu (kinnistusregistri nr 30047); Kodijärve ja Palumäe külas asuva Andrese kinnistu (kinnistusregistri nr 16413); Kaatsi külas asuva Uuepõllu kinnistu (kinnistusregistri nr 23680) ja Kaatsi külas asuva Vahe kinnistu (kinnistusregistri nr 30734) jagamisel tekkivate katastriükste sihtotstarbed
Vallavolikogu liikme arupärimine
Volikogu esimees Mati Luik palus volikogu istungil käsitleda nüüdseks lagunenud Sipe kooli kinnistuga seonduvat.
Vallavanema sõnutsi lubab seadus Sipe kooli kinnistu ostueesõigusega erastada ainult naaberkinnistu omanikule, kelleks on Avo Alliksaar. Riik on võtnud kõik omanikuta maatükid juba arvele, et pak-kuda neid asendusmaaks neile, kelle maavaldused on jäänud keskkonnahoiuprogrammi Natura aladele. Toivo Ärtis
Detailplaneeringute algatamine
Kambja Vallavalitsus on algatanud järgmised detailplaneeringud:
1) 23. veebruari 2005 korraldusega nr 807 Kambja vallas Kambja alevikus Toome kinnistu detailplaneering pindalaga ca 3,3 ha;
2) 14. märtsi 2005 korraldusega nr 813 Kambja vallas Virulase külas Lehtmetsa ja Männipõllu kinnistute detailplaneering pindalaga 7,5 ha;
3) 14. märtsi 2005 korraldusega nr 814 Kambja vallas Kambja alevikus Parve kinnistu detailplaneering pindalaga 23 ha;
4) 24. märtsi 2005 korraldusega nr 829 Kambja vallas Kaatsi külas Teeääre kinnistu detailplaneering pindalaga 2,6 ha.
Kõigi planeeringute eesmärgiks on maa kasutamise sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, kinnistute jagamine kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse ja tehniliste näitajate määramine.