|
 |
Kambja kannab endiselt tiitlit “Kõige pingviinisõbralikum koht planeedil Maa”, mis antakse asulale, mille elanike ja Linuxi kasutajate suhtarv on kõrgeim (vt. counter.li.org). Seega oleme endiselt “Linuxi pealinn”. Linuxi pealinnas, Kambjas leidub vajadusel alati keegi, kes suudab operatsioonisüsteemi Windows tootjate Linuxi-vastasele kampaaniale vastu astuda. Seekord astus julge sammu Kambja koguduse diakon Toomas Nigola, kirjutades ajalehes Maaleht vastulause artiklile, mis ilma faktideta mustas Linuxit.
Vastulause Maalehes: “Päriselus selgub algajale arvutikasutajale ilmselt peagi, et lipsuga poiste poolt pähe määritud MS Windowsi ostmisega tema kulutused elementaarsele tarkvarale alles algavad. Muidugi kui varastada ei taha.
Selgub, et Windowsiga pole võimalik korralikult teha igapäevatööd ja viimaks pole ka kelleltki abi paluda. Või kui on, siis sellegi eest tuleb raha välja käia.
Windows ei asenda Linuxit. Tõsi, Microsofti tublid töötajad on viimastel aastatel mitmeid häid ideid vaba tarkvara maailmast üle võtnud ning esmapilt uuele Windowsile, eriti XP-le, meenutabki juba päris toimivat operatsioonisüsteemi. Ent sellega sarnasused ka lõpevad. Juba elementaarse tekstitöötlusega jääb Windowsi all jänni, samas kui enamiku tänapäevaste Linuxi distributsioonidega on OpenOffice.org kontoripakett loomuliku lisana kaasas ja installeerub kasutajapoolse vaevanägemiseta.
Windows toimib kui toimib muidugi vigaselt. Ka tavalised OpenOffice.org-i teksti-, tabeli- ja muud failid ei avane Microsofti tarkvara kasutades, kui kasutaja ei näe just eraldi vaeva nende suuremahulistesse MS-vormingutesse salvestamiseks.
Microsoft eelistab arendada oma monopoolset seisundit tarkvaraturul ning ei arenda toodete ühilduvust muu tarkvaraga.
Sama kehtib mõnede MS Internet Explorerile orienteeritud veebilehtede kohta. Mitmestki Linuxi all kasutama harjutud suurepärasest programmist puudub Windowsi versioon.
Windowsi areng on ettearvamatu. Erinevalt Linuxist, mida arendab tuhandetest asjatundlikest entusiastidest koosnev huviliste armee koostöös mitmete firmadega (sh aitavad vaba tarkvara arendada ka sellised suurfirmad nagu Sun jt).
Kogu Windowsi arendamine koondub puht ärilistel kaalutlustel toimiva üheainsa ettevõtte kätte, kes pealegi oma tarkvara programmeerimiskoodi ei avalikusta. Nii ei või Windowsi kasutajad kunagi kindlad olla, et nende arvutis mõnele USA julgeolekuorganile mõeldud tagaust olemas pole vms.
Windows ei ole odav, ehkki Microsofti kinnimakstud sõltumatud uuringud seda näidata püüavad. Rääkimata tööajast, mis kulub igasuguste häkkeri- ja viiruserünnakute tõrjumiseks, nende tagajärgede likvideerimiseks või viirusetõrje tarkvara käivitamiseks. Märkimisväärselt palju raha kulub elementaarse tarkvara ostmisele (tõsi, viimasel ajal on Windowsis käivitamiseks kohandatud ka mõned tunnustatud vaba tarkvara tooted, nagu graafikaprogramm Gimp, juba mainitud OpenOffice.org jt).
Tuttavate kasutajate kogemus näitab, et vähemasti kord aastas tuleb lastega peredes kogu Windows ühes muu tarkvaraga uuesti installeerida, et arvuti jälle normaalselt tööle hakkaks.
Windows on raskesti mõistetav: Windows XP ja MS Officei eestikeelne tõlge on, andku tõlkijad mulle andeks, alla igasugust arvestust. Iseäranis vaba tarkvara korralikult läbimõeldud ja -vaieldud tõlgetega.
Kokkuvõtteks nüüdseks juba aastatepikkune kogemus ütleb, et igapäevase töö saan Linuxi all ja vaba tarkvara pakutavate vahenditega suurepäraselt tehtud, samuti ei pea ma Internetis surfates või e-posti avades muretsema viirusekollide pärast. Kui vahel pärast pikemat vaheaega Windowsiga arvuti taha satun, imestan mõttes: miks küll inimesed end sellise asjaga piinavad?
Toomas Nigola, EELK vaimulik (ilma patsita)
* * *
Inimesena, kes on viimase aasta igapäevatööks Linuxit ning muud vaba tarkvara kasutanud, jääb seda artiklit lugedes autorist küll äärmiselt loll mulje.
Artikkel on justkui kirjutatud tarkvaraga seonduvas täieliku võhiku poolt, sest välja toodud probleeme on kirjeldatud väga ebatäpselt. See ei ütle midagi, kui kirjutatakse, et Linux jääb hätta. Õige oleks kirjutada, et teie jäite hätta ning seetõttu, et te ei vaevunud lugema manuaale ja muid abimaterjale. Näiteks eestikeelse KDE töölauasüsteemiga tuleb kaasa väga palju eestikeelseid abitekste ning instruktsioone, alates peaaegu võhikule sobivast tasemest.
Võrdluseks toon näite: täielikult eestikeelne töölaua- ning kontoritarkvara, üks vanaema, Internet ning puuduv eelnev kokkupuude Linuxiga. Mõnetunnise seletustöö tulemusena õnnestub tal kõik: alates Interneti brausimisest ning lõpetades tekstidokumentide kirjutamisega, rääkimata MSNi kasutamisest (samuti eestikeelne vaba tarkvara).
Samuti on artiklis asjakohatu umbmääraselt rääkida Linuxi pidamise kuludest suurfirmades, kui ei kirjeldata kasutusvaldkondi ning muid mõjutavaid tegureid. See on umbes sama, kui öelda, et autoga A on odavam sõita kui autoga B, ilma täpsema kirjelduseta kasutusmugavuse ning kasutusvaldkondade kohta.
See osa artiklist, kus räägiti standardsuse puudumisest, on lihtsalt vale. Linuxis (ja muus vabas tarkvaras) on väga levinud avatud standardite kasutamine vastandiks kommertstarkvarale, kus enamasti standarditest ei saa juttugi olla või pole need avalikustatud. Sealt tuleneb ka vaba tarkvara mitte nii suur ühilduvus kommertstarkvaraga salvestatud failidega (nt wordi dokumendid). Kuidas saakski OpenOffice.org perfektselt avada Wordi dokumenti, kui kusagil ei ole avaldatud, kuidas seda tegema peaks?
Artikli lõpus mainitud Linuxi ebastabiilsus on samuti täielik nonsenss. Tegu on küllaltki stabiilse platvormiga, mida kasutatakse väga palju just suurt stabiilsust nõudvates rakendustes (nt veebiserverid). Sama aga ei saa öelda alati Windowsi kohta: kes meist poleks vihastanud Windowsi arvuti järjekordse kinnijooksmise ning kadunud dokumentide üle. Mina igatahes olen ja rohkem, kui ma seda sooviksin.
Lenno Nagel“
