Kambja valla noored tegutsesid õpilasmaleva Alatskivi, Vara ja Kambja rühmades
Sel suvel oli Kambja vallas igasuguseid malevlasi, küll Tallinna, küll Tartumaa omi. Pealinlased majutusid Kambja spordihoones ja Marja talus, Tartumaa malevlased Kuuste koolimajas.
Tartumaa õpilasmalev tegutses sel suvel teist aastat. Kui eelmisel aastal oli vaid üks rühm, siis sel aastal oli neid kokku kuus: Alatskivi, Vara, Tartu, Rõngu, Nõo ja Kambja valdades.
Kambja valla noori jagus nii Alatskivi, Vara kui Kambja rühmadesse. Suurem osa eelistasid jääda oma koduvalda.
Kambja malevarühma aitasid Marja talu ja Ilmataat
Kambja malevarühma komandöriks oli Marina Paddar ja kasvatajaks Marju Bergmann. Kambja maleva noorteliidriteks Kadi Kink ja Ragne Õunapuu. Vahetult enne maleva algust läbisid noortejuhid kiirkursuse, kus neile õpetati malevarühmade kokkutulekuks vajalike tegevuste juhtimist.
Ühe õpilasmaleva oluliseks osaks on tööfrondi olemasolu. Peab tunnistama, et tööandjate leidmisega oli raskusi enamusel Tartumaa malevarühmadel. Kambja vallaski oli ainsaks tööandjaks Marja talu. Peremees Tõnu Oks nentis, et külma ja pika kevade tõttu hilines marjade valmimine, mis andis veel juulikuu lõpulgi korjamistööd nii Tallinna kui Tartumaa malevlastele. Ei teagi kumba tänada, kas Marja talu peremeest või Ilmataati. Õiglane oleks mõlemat!
Kambja rahvusvahelises malevarühmas oli vabatahtlikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Taanist jt Euroopa riikidest. Välismaalastele meeldis kohalik loodus ja siinsed inimesed. Küll kurtsid nad, et oleksid tahtnud rohkem töötada ühiskondlikel objektidel ja osaleda kohalikel kogukondlikel üritustel. Paraku piirdus välismalevlaste seltsielu vaid laagrisisese kultuuriprogrammiga.
Motivatsioon, miks välis- või kodumaised malevlased osalevad töölaagrites, on tõesti erinev. Eesti noortel on esikohal taskuraha teenimine, välismaalastel seltsi- ja kultuurielu.
Malevlaste küsitluse põhjal oli meeldejäävaim osa laagrist 2-päevane matk Pangodimaile. Mõnus kaminaõhtu pr Anu Taali hubases rehetoas tekitas noortes nostalgilise hõimutunde. Südaööni arutleti elu mõtte ja ideaalide üle.
Kogu malevasuve oodatuim hetk oli malevarühmade kokkutulek Kuuste pargis.
Kokkutulek pani proovile malevlaste meeskonnavaimu
Võisteldi telklinnaku kui väikse kogukonnamudeli teostamises, mõõdeti osavust meeskondlikus teatevõistluses. Iga rühm andis fotokollaai kaudu ülevaate oma malevaelust. Kokkutuleku naljakaim osa oli rühmadevaheline kultuuriprogrammi esitlus, mis sisaldas lühikest teatrietendust ja rühmalaulu esitlust. Kambja rühma etüüd Ega töö pole jänes leidis publiku seas tormilise vastuvõtu.
Tantsuks mänginud endiste EÜE-kate punt Tippmalts läks noortele malevlastele hästi peale. Tantsuga üleskeerutatud tolm mattis pillimeeste hingi. Mitu tundi Kuuste ümber keerutanud äikesepilved valasid oma vesise külakosti keskööl malevlaste peale. Tõeline meeskonnavaim avaldus ansamblimeeste pillide päästmisel uppumissurmast. Paduvihm ja tormiiilid pimestasid pidu elektrikatkestustega. Enamus malevlasi kolis oma läbimärgade magamiskottidega koolimajja varjule. Hommikune koolimaja nägi välja kui põgenikelaager. Kellel oli kuivi riideid, jagas neid teistele. Keegi ei virisenud ega hädaldanud.
Kokkuvõtet tehes selgus, et sel aastal oli parim Alatskivi malevarühm, võrdsete punktisummadega järgnesid Kambja, Vara ja Rõngu. Järgmisel aastal toimub malevarühmade kokkutulek Rõngu vallas.
Projekti finantseerisid Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Noored, Tartu Maavalitsus, Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp, MTÜ Kambja Kihelkonna Arenduskoda ning Rõngu, Nõo, Kambja, Vara, Alatskivi, Vara ja Ülenurme vallavalitsused. Ürituse eestvedajad olid MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Lõuna Politseiprefektuuri preventsioonitalitus.
Malevanoorte poolt suured tänud Kuuste kooli kokale pr Ilme Kernile, kelle valmistatud toidud olid väga maitsvad.
Ly Brikkel
