Lauljad nüüd lähevad: Talumehekuues tõrvikukandja Jaan Aitaja eestsammumisel suundub laulupeorongkäik peopaika.
|
 |
Kambja Laulukoor tähistas 5. juunil oma järjekordset tähtpäeva 210. aastapäeva
Tänavuse Kambja laulupeo ettevalmistustest
Seekordne pidu oli maakonna ja üldlaulupeo juunis-juulis toimumise tõttu Kambja Laulu- ja Mänguseltsi tööplaanis kavandatud augustikuu esimesele nädalavahetusele, kuid EV Kultuuriministeeriumi soovituste kohaselt tuli pidu läbi viia varem, et saada riigilt momendil veel vabasid summasid meie ürituse kulude katteks. Hilisemad rahataotlused oleksid jäänud katteta seoses vabariigi suviste suurürituste üldlaulupeo, ESTO ja Euroopa Muusikapäevadega Eestis. Meie peo esialgne eelarve ulatus kuuekohalise arvu lähedusse.
Esimeseks tööks novembris 2003 oli peo korraldustoimkonna moodustamine. Kuna tegemist oli suurüritusega, siis palusime abiks vallavalitsuse ning korraldustoimkonna esimeheks vallavanema Ivar Tedrema. Tutvustanud kavandatut jagasime toimkonna liikmetele tööülesanded.
Rahataotluste tegemine riigi mitmesugustesse instantsidesse algas detsembris 2003. Haruldase tähtpäeva tõttu äraütlemisi meie taotlustele ei olnud ning nii saime kuue taotlusega ajavahemikul detsember 2003 kuni mai 2004 oma peo korralduskulude osaliseks katteks 35 400 krooni.
Külaliskooride valik põhines suures osas koori 200. aastapäeva tähistamisele 1994. aastal kutsutud kooride nimekirjal. Need on vanimad koorid ja Kambja segakoori sõpruskoorid: Atsalama segakoor Ida-Virumaalt, Kanepi segakoor kui Eesti esimese (1804. aastal asutatud) meeskoori järeltulija, 164-aastane Põltsamaa segakoor Heli, Vanemuise Seltsi segakoor, naabervalla Nõo segakoor, Tõravere segakoor Vega ja sõprusvalla Toivakka kirikukoor Soomest. Kutsutud oli ka sõpruskoor Tervis Võrust, kuid nad ei saanud meie peol osaleda Võrumaa laulu- ja tantsupeo samal päeval toimumise tõttu.
Naiskooridest osales Kuuste naiskoori kõrval Elva naiskoor Kaja. Haaslava meeskoor ja meeskoor Gaudeamus Tartust esindasid Eesti võimsamat kooriliiki meeskoori. Pasunakoore oli kaks: Kambja Pasunad ja puhkpilliorkester Forte Tartust.
Koolikoorid saime kokku meie koolidirektori Enn Liba eestvõttel. Need olid: Kambja, Kuuste ja Nõo põhikoolide lastekoorid ning mudilaskoorid ja Unipiha algkooli mudilaskoor.
Kahe peo vahelisel ajajärgul (1994 kuni 2004) on koorimaastikul tekkinud mitmeid muudatusi. Silma paistab koorides lauljate arvu vähenemise tendents ning mõni koor ei eksisteeri enam (näiteks J. Simmi nimeline meeskoor).
Suureks tööks oli allakirjutanul koori ajaloolise trükise koostamine. Midagi oli juba paberil 1969. aasta suvest alates, kui juubelilaulupeo trükiste hulgas leidus Rudolf Põldmäe teos Esimene Eesti üldlaulupidu 1869, milles kirjas Kambja kogudusekoori mitmehäälne laulmisoskus juba aastal 1794. Paljud käigud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi andsid lisamaterjali, samuti vestlused tol ajal veel meie keskel olnud vanameistri R. Põldmäega ja Kambja segakoori endiste lauljatega.
Tõravere Trükikoja väljaandena valmiski õhuke, kuid nägus broüür Kambja Laulukoor 210, milles laulukoori lipp lehvib uhkelt Eestimaa taevas. Broüür ning sama kujundusega peokutse ja -kava kingiti igale peost osavõtvale lauljale, tantsijale ja dirigendile, lisaks ka endistele dirigentidele ning kutsutud külalistele.
Eesti Segakooride Liit tänas ja tunnustas Kambja Laulukoori Suure Aukirjaga
Peokava koostamine oli lihtne, sest kõikidel kooriliikidel oli omandatud eelseisvate laulupidude repertuaar. Muidugi tuli teha palju läbirääkimisi dirigentidega kõigis peo üksikasjus. Samuti jagus palju tööd 12st liikmest koosnevale korraldustoimkonnale: Ivar Tedremaa (esimees), Jaan Aitaja, Madis Linnamägi, Hilja Neumann, Kalev Laanesaar, Enn Liba, Toivo Ärtis, Eha Paade, Tiia Zeigo, Juhan Sakur, Heiki Kortspärn, Aili Unt.
Et pidu toimus kirikus, tuli põhjalikult arutlusele peo sissejuhatuse sooritamine vaimuliku poolt. Kuna kokku oli tulemas üle 500 lauljamängija Eesti erinevaist paigust, arvati et õnnistuse peole peaks andma praost. Praost aga soovitas selle ülesande täitmise anda Mustvee koguduse õpetajale ja Usuteaduse Instituudi professorile Eenok Haamerile, kes on Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanem. Muidugi oli see kõige sobivam ettepanek, sest Kambja Laulukoor on võrsunud vennastekoguduse rüpest.
Ja nii see toimuski
Pidupäev on käes
Olin kõigile vihma pärast muretsejaile naljatades öelnud, et tellisin ilusa ilma ja et meie suurpidusid on alati õnnistatud ilusa ilmaga. Nii oli ka seekord: 5. juuni hommik võttis meid vastu särava päikesepaistelise ilmaga. Päikest jätkus õhtuni. Aitäh Taevaisale!
Alev oli lipuehtes ja ootas külalisi Kella 10 paiku hommikul ilmus alevi teedele konstaabel koos kadettidega, kes hakkasid liiklust reguleerima ja saabuvaid kooride busse parklasse paigutama.
Kell 10.30 algasid kirikus proovid.
Pärast laulupeosuppi koguneti vallamaja juurde, sest sealt algas rongkäik.
Rongkäik suundus vallamaja pargist Kesk tänavale, läbis kahe järve vahelise teelõigu ning pööras sealt suure järve kallast pidi kiriku juurde. Rongkäigu peas olid peopäeva juht Jaan Aitaja, põleva tõrvikuga, orkester, vabariigi, maakonna ja vallavalitsuse juhid, dirigendid, külalised Soomest ning seejärel lauljad kooriliikide kaupa. Kõige lõpus sammus Kambja rahvatantsurühm.
Suunduti kiriku juures asuva Eesti rahvakooli memoriaali juurde, kus tulealtaril süüdati peotuli. Esinesid regionaalminister Jaan Õunapuu ja maavanem Eha Pärn, kes tänasid koori ja dirigenti. Laulupeotamme istutamise au anti kauaaegsele koorivanemale, kes kutsus energiasüstiks kohale Kambja kõige noorema laulupeokoori Kambja põhikooli mudilaskoori.
Kirikusse minnes läbisid kõik esinejad Kambja segakoori lauljatest moodustatud spaleeri ja suundusid seejärel esinemiseks määratud paika.
Kontserdi algust kuulutas signatuur, mis koosnes Kambja segakoori meelis- ja motolaulu Veel kaitse kange Kalev (Miina Härma) algustaktidest. Pärast Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanema Eenok Haameri õnnistust peole esitas ühendkoor IV osa Urmas Sisaski Eesti missast Sanctuse dirigent Aili Undi juhatusel. Ühendkoor võttis aplausitormiga vastu Gustav Ernesaksa Muusikale juhatanud külalisdirigendi, Eesti Segakooride Liidu juhatuse liikme Taavi Esko. Siis läks järg laste-, nais- ja mudilaskooride kätte. Pärast võimsat puhkpillide koondorkestri esinemist laulsid meeskoorid. Neile järgnesid segakoorid, keda oli arvuliselt kõige rohkem. Peo finaaliks said ühendkooride laulud Laul Põhjamaast (Ülo Vinter) ja Mu isamaa on minu arm (Gustav Ernesaks), mil kuulajaskond tardus nagu alati pühalikku valveseisakusse.
Vallavanem tänas kõiki dirigente ja peol osalevaid koore tänukirjade ja lilledega. Külaliskoorid tänasid sünnipäevalast Kambja segakoori meenete, lillede ja vaimukate ning südaml
ikkude sõnavõttudega. Ülevaimaks kujunes Taavi Esko sõnavõtt koorile Eesti Segakooride Liidu Suurt Aukirja üle andes (see on suur nii mõõtmetelt kui sisult!).
Aitäh kõigile osalejatele kauni laulu ja heade sõnade eest! Osavõtuga meie peost jätsite tähelepanuväärse jälje Kambja kultuurilukku.
Kontsert lõppes ühislauluga Kodumaa (Raimond Kull) puhkpilliorkestri saatel.
Kontserdi lõppedes suundusid dirigendid ja aukülalised vallamajja traditsioonilisele vallavanema vastuvõtule.
Päeva lõpetas spordihoones toimunud simman, kus tantsulusti hoidsid üleval Kambja rahvatantsijad Made Ruuli juhen-damisel ja Põlva ansambel Anna Minna.
Pidukära vaibus Kambjas uue päeva teisel öötunnil.
Hilja Neumann,
Kambja segakoori vanem