AS Emajõe Veevärk – omavalitsuste ühisfirma

Euroopa rahaga hakatakse uuendama veevarustust ja kanalisatsiooni Kambja vallas

Kambja vald osaleb Tartu, Jõgeva ja Ida- Viru maakonna omavalitsuste poolt juunis 2004 asutatud aktsiaseltsi Emajõe Veevärk tegevuses, et saada lähitulevikus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt (ISPA) veevarustuse ja kanalisatsiooni uuendamiseks toetust.

Aktsiaseltsi Emajõe Veevärk aktsionäride lepingu sõlmimist arutas Kambja vallavolikogu oma erakorralisel istungil 15. juunil. Volikogu otsustas kiita heaks eelpoolnimetatud vee-ettevõtte aktsionäride lepingu sõlmimise. Vallavanem Ivar Tedremale anti volitus Kambja valla nimel alla kirjutada aktsionäride lepingule ja teostada kõiki aktsiaseltsi Emajõe Veevärk asutamisega seotud toiminguid.

Kanalisatsioon ja veevärk kaasaja nõuetele vastavaks

Emajõe- Võhandu piirkonna ühises vee-ettevõttes osalevad 22 linna või valda Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnast.

Aktsiaseltsi Emajõe Veevärk tegevusalad:

• Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus;
• Klientide heitvee ärajuhtimine ja puhastamine;
• Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs;
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont;
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont;
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine;
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid.

Väljavõte Emajõe Veevärgi põhikirjast

Aktsiaseltsi Emajõe Veevärk loomise põhieesmärk on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga teostada töid kogumaksumusega 516,6 miljonit krooni, et viia ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuur vastavusse kehtivate ja kehtima hakkavate nõuetega. Kambja vallas on arvestatud vajalike tööde eeldatavaks maksumuseks 9,25 miljonit krooni.

Kõik Emajõe Veevärgi aktsionärid (omavalitsused) peavad paigutama ühisettevõttesse raha. Regionaalses veeettevõttes osalemisega kaasnev rahastamiskohustus näeb ette, et omavalitsus peab tasuma 10% tööde eeldatavast maksumusest oma haldusterritooriumil. Kambja vald on otsustanud paluda Euroopa Liidult 9,25 miljonit krooni tagastamatut abi, omaosalusena tuleb seega maksta ligikaudu 900 000 krooni.

Aktsiakapitali sissemaksed tehakse kolmes järgus. I aktsiate emisioon toimus juunis 2004 (Kambja vald tasus 10500 kr) II aktsiate emissioon toimub 2005. aasta veebruari esimesel dekaadil või ühe kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisotsust – sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem (Kambja vald tasub 297000 krooni). III aktsiate emisioon toimub 2006. aasta esimeses kvartalis või ehitushanke väljakuulutamisele järgneval kuul – sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem (Kambja vald tasub 615000 krooni).

Osa sissemaksest on mitterahaline: iga omavalitsus annab Emajõe Veevärgile üle torustiku, pumplad jm olemasoleva infrastruktuuri, mis tehakse Euroopa Liidu toetusrahaga korda või mis on võrgu toimimiseks vajalik. Mitterahaline sissemakse antakse aktsiaseltsile üle sellekohase lepingu alusel, millele lisatakse sissemakse väärtust tõendavad dokumendid ja audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta.

Emajõe Veevärgi aktsionäride lepingus on kokkulepe, et hoolimata infrastruktuuri võõrandamisest aktsiaseltsile jäävad kehtima senised lepingud, sealhulgas jätkavad senistel tingimustel tegevust olemasolevad operaatorid (kui konkreetne vald või linn ise ei soovi teisiti).

Aktsiaselts korraldab tööde rahastamise mahus 90% (10% tuleb omavalitsustelt) ja viib läbi kõik riigihanked ning tellib tööd. On tagatud iga valla või linna esindaja kaasamine hangete ettevalmistamisse ja tööde teostamisele.

Pärast tööde teostamist annab aktsiaselts Emajõe Veevärk infrastruktuuri rendile veeettevõtjale, kelle konkreetne vald või linn määrab konkursi korras. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust osutab konkursi võitja. Ka aktsiaselts Emajõe Veevärk ise võib konkursil osaleda.

Emajõe Veevärgi aktsionäride lepingus on fikseeritud, et igal vallal või linnal on õigus viie aasta möödumisel Ühtekuuluvusfondi projekti lõppemisest omandada aktsiaseltsilt tasuta kogu oma haldusterritooriumil olev infrastruktuur. Sellega lahkuks konkreetne vald või linn aktsiaseltsist Emajõe Veevärk ning aktsionäride leping tema jaoks lõpeb.

Häda ajab härja kaevu

Kambja vallavolikogu ei liitunud omavalitsuste ühise vee-ettevõttega “hurraa!” hüüdes, vaid otsuse paratamatust tajudes. “Selline tunne on tõesti, nagu tuleks taas kolhoosi astuda,” teravmeelitseti volikogu istungil.

Veevärk ja kanalisatsioon vajab hädasti uuendamist ja laiendamist, kuid vallal ei jätku selleks vahendeid. Rohkem kui 9 miljonit krooni tagastamatut abi Euroopa Liidult leevendaks probleeme tuntavalt. Eurorahaga tahetakse tagada näiteks joogivee kvaliteet Vana-Kuustes, laiendada ühisveevärki Kambjas jne.

Samas tõdesid nii volikogu liikmed kui vallavanem Ivar Tedrema ja majandusnõunik Enno Soodla, et kavandatavas ettevõtmises/ ettevõttes on paraku oma riskid ja ohud. Vald annab ühisettevõttele üle kogu vee- ja kanalisatsiooniga seotud infrastruktuuri. Seega tuleb loota ja pöialt hoida, et edaspidi kulgeks tegevus ikka ühisfirma loomisel kavandatud plaanide kohaselt.

Emajõe Veevärk kui klassikaline äriettevõte tahab kasumit teenida, mistõttu tarbijatele toob see kaasa vee- ja kanali-satsiooniteenuste mõningase hinnatõusu. Nende teenuste eest on senini Kambja vallas võetud vaid omahinda.

Toivo Ärtis