A NAGU ALGUS:
“Ootan kooliminekut. Vildikad, päevik ja kott on juba ostetud. Seda ma ei karda, et esimesel koolipäeval sisse magan. Ma panen kella tirisema.”
Aabitsalaps Elen Käsi vastus küsimusele “Kas tahad või ei taha kooli minna?” kooliajalehes “Vahetund” aastal 1995.
O NAGU OTS:
“Meie koolis on hea see, et kõik õpilased käituvad enamjaolt hästi nii oma kaaskondlaste kui ka õpetajate suhtes. Meie kool on väike, see on ka positiivne, sest nii tekib hubasem tunne, kui on seda suurtes koolimajades.
Koolilõpetaja Elen Käsi arvamus proovikirjandist “Kooli mitu nägu” aastal 2004.
A NAGU ALGUS:
Monika Perli: Kui mina tulin esimesse klassi, istusin ma ühe tüdrukuga, kellest sai minu pinginaaber ja parim sõbranna. Algul ma ei tundnud kedagi ja mul oli ebamugav olla. Kuid praegu ma saan koolist kõigiga hästi läbi. Ka õpetajad on minu esimestest koolipäevadest saati toredad ja tublid olnud, kuigi vahepeal pahandavad palju.
A NAGU ALGUS:
Maire: Kui mina tulin esimesse klassi, siis ei teadnud ma kedagi. Minu esialgseks pinginaabriks sai Kerli, aga hiljem Kristi. Ma mõtlesin, et koolimaja on hästi suur, aga oli hoopis väike armas majake. Õpetaja oli ka tore. Ta ei olnud karm ega karjunud kunagi meie peale, välja arvatud ainult üks kord, kui me kõik matemaatikas kahed saime.
O NAGU OTS:
Siim Laanesaar: Koolis peab käima ja õppima, sest muidu elutarkusi endale külge ei saa ja siis pole edaspidises elus “grammi” teha.
Hariduse omandamiseks on vähe aega ja et seda omandada heal tasemel, tuleb pingutada, nii kuis jaksad. Kooli üks nägu on rõõmus, tähendamaks omandatud haridust ja head meelt selle üle, teine nägu natuke kurvem, kuna selle jaoks on kulutatud koolipingis mitu paari pükse, oma noorust ja aega
Kokkuvõttes pürgivad suunurgad ikka ülespoole (naeratama), sest kui kool läbi ja tarkus peas, mõeldakse ikka: hea, et sai koolipinki kulutatud. Saab hea töö ja sõbrad.