Kõik Kambja kooli lõpetajad soovivad jätkata sügisel oma haridusteed. Enam kui pooled põhikoolitatutest pürivad gümnaasiumisse.
Gümnaasiumihariduse ihaldajad võivad suvel juba hinge tõmmata, sest valdav osa neist on oma uue õppekoha aprillis toimunud sisseastumiskatsetel “välja võidelnud”. Gümnaasiumis soovib õpinguid jätkata vähemalt 12 koolilõpetajat. Mõned lõpetajaist on võetud vastu mitmesse gümnaasiumisse. Sestap on praegu võimatu väga kaljukindlalt väita, kus keegi sügisel õppima hakkab.
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumilt said vastuvõtuteate Tiiu Tedrema ja Liisa Unt. Kärt Sepp jätkab õpinguid Otepää Gümnaasiumis. Ülenurme Gümnaasiumiga seovad oma edasised õpiaastad Kerli Kulberg, Kaija Piller, Elen Käsi ja Kaisi Tammepõld. Tartu Forseliuse Gümnaasiumisse läheb õppima Kadri Maata. Kivilinna Gümnaasiumi uute õpilaste nimekirjadesse on arvatud Sandra Sard, Epp Objartel ja Krista Kortspärn. Eeva Niitla plaanid on seotud Antsla Gümnaasiumiga. Gümnaasiumihariduse omandamist kaaluvad ka Laura Vender ja Anne Enniko.
Kutsekeskhariduse omandamist koka, ehitaja, autoremondilukksepa või mõnel muul erialal soovivad kõik lõpuklassi noormehed ja mõned neiud. Sobivaks kooliks on valitud Tartu Kutsehariduskeskus, kuid õppimapääsemine selgub suve jooksul, kui vastuvõtukomisjon on langetanud oma otsuse.
Ühe Tartu gümnaasiumi tänavusel sisseastumiskatsel paluti õpilastel kirjutada essee teemal “Kas linna leib on magusam?” Selline teemapüstitus toob meelde, et juba kümmekond aastat on meie ühiskonnas asjatundmatult vastandatud linna – ja maakoole ning seal õppivate laste õpetamise ja teadmiste taset. Kui Tiiu Tedrema Treffneri Gümnaasiumisse õppima võeti, esitasin vallavanem Ivar Tedremale provotseeriva küsimuse: kas tal isana polnud tõesti hirmu, et maakooliharidus võib vähendada tütre konkurentsivõimet. “Kes õppida tahab, saab õppida igas koolis,” rehmas Ivar Tedrema. Eks ta õige ole – juba vanarahva tõdes, et tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta. Ka õppimine on töö!
Toivo Ärtis