Klassijuhataja Marju Orion:
Kuigi üheksandikke on meil sel aastal vähe ja kaheksandikke palju (14 tükki), möödus üheksandike põhiüritus “Kasside ristimine” väga edukalt.
Et nii suurest hulgast kaheksandikest jagu saada, siis seoti kõigil silmad kinni, kinnitati nad veel kättpidi jämeda köie külge ja “kannatusterohke” rada algas.
Alul tuli ronida läbi mingi kummalise asja, mis oli seest pehme, aga milles oli mingeid segavaid metallist detaile. Mõni nupukam arvas kohe ära, millega tegemist, osadele jäi avastamisrõõm alles peale nägijaks saamist – härra direktor oli ohverdanud tähtsaks ürituseks oma auto.
Kui kõik kassipojad olid õnnelikult saanud läbi auto, ootas ees järgmine katsumus. Tuli hakata roomama mööda mingit madalat urgu, kus nii mõnigi lõi oma pea ära, aga see oli loomulik – on ju kiisud palju suuremad kui hiired.
Prooviti ka kiisude oskust tara otsas turnimises – kui vaja, siis ulatati sõbrakäsi. Kassipoegadel tuli kasutada ka oma küüsi ja hambaid, et saada jagu õhupallidest. Kuna esimesed said oma õhupalli lõhkumisega kergelt hakkama, siis oli viimane kassipoeg hooletu ja järele jäänud õhupallist paiskus talle näkku liiter vett.
Järgmisena ronisid kassipojad pisut mööda labürinti, kuni tuli einestamise aeg. Whiskas`iga olid kõik kassipojad nõus, aga piima põlgas mõni neist ära.
Edasi paluti kassipoegadel ilusti üksteise kõrvale kerra tõmmata ja siis – oh seda rõõmu – said kassipojad nägijaks, aga koos sellega ka läbimärjaks.
Lõpuks pidid kõik suure kassi juhtimisel lugema kassi vannet. Enamik punkte korrati kenasti järgi, aga mõned punktid, kus oli juttu magustoidu äraandmisest ja kommipaberite üleskorjamisest, ei leidnud just sooja vastuvõttu.
Oma täiskasvanud kassi staatuse kinnitamiseks tuli igal kiisul anda templivärviga käpajälg enda isikutunnistusele.
Üheksandike poolt oli selleks korraks kõik, aga ristimispidu jätkus noorematel huvilistel tiigi ääres, kus kõik osavõtjad üleni vees ära ristiti.