Igast Eesti koolist valiti välja kaks kõige sportlikumat õpilast, kes kutsuti 5. mail koos õpetajaga Tallinna Saku Suurhalli tähistama olümpiaaasta algust.
Iga maakond ja linn pani välja oma rühma sportlasi. Meie olime Tartu maakonna rühmas. Alguses arvasime, et äkki ei tule sellest minekust midagi välja või hakkab bussis igav, kuna sõpru pole. Aga kui juba Tartusse jõudsime ja bussi istusime, leidsime sealt palju sõpru eest ja see oli väga tore. Paljud inimesed meie rühmast olid meile päris tuttavad, sest olime neid ennegi igasugustel Tartu maakonna võistlustel kohanud. Kokku jõudis Tallinna 1200 õpilast ja paarkümmend õpetajat.
Tallinnas anti meile kõigile kaelakaardid ja toidupakid. Kaelakaardid olid selleks, et pääseksime tasuta sisse Saku suurhalli, Premia jäähalli ning Tallinna loomaaeda. Kuid loomaaias jäi meil ajapuuduse tõttu käimata.
Ma ei olnud enne Saku suurhallis käinud ning kohe, kui me Annikaga uksest sisse läksime, jäid meil mõlemal suud lahti, sest see vaatepilt oli meeletult võimas. Lava ees olid tuntud Eesti sportlased, kellelt sai autogramme küsida. Päris suur kisma käis seal, sest ikka kõik tahtsid saada omale autogramme, kuid selleks ettenähtud aeg oli liiga üürike.
Päevajuht oli Mart Mardisalu. 12.00 oli avatseremoonia, kus esinesid Piirivalveameti orkester ning üks tantsugrupp.
Hiljem toimusid võistlused, kus pidid osalema kõik maakonnad ühe enda poolt välja pandud võistkonnaga. Pärast võistlusi pakuti sooja suppi ja saiakesi.
Seejärel läksime Premia jäähalli uisutama. Me polnud kunagi varem siis uisutanud, kui väljas on 27C sooja. Saime seal pool tundi uisutada. See meeldis meile väga. Pärast seda toimus Saku Suurhallis Smilersi kontsert ning autasustamine. Auhinnad said kõik võistkonnad, kes võistlustel osalesid ja ka need, kellel oli kaelakaardil teatud seerianumber, mis välja öeldi. Seejuures oli meil natukene vaba aega ja lõpetuseks toimus väga toredalt tehtud jooks. Joosti kaks tuhat neli kilomeetrit, sest olümpiaaasta number on selline. Ja kes selle läbi tegi, pidi olema terve aasta Ateena olümpia sportlane.
Ja lõpuks, umbes kella kümne paiku, jõudsime tagasi koju. Kõige rohkem meeldisid meile selle ürituse juures Riveta mehed, kes õpetasid meid saltot ning paljusid teisi asju tegema. Kui keegi veel ei tea, siis Riveta õpetab enesekaitset. Neid mehi on näidatud ka “Terevisioonis”. Kusagil Tartus võiks ka asutus olla, kus on selline treening, sest olgem ausad, eriti tüdrukutel on seda väga vaja. Kui see trenn väga kallis ei ole, siis me kindlasti läheksime sinna.
Kuuste kooli õpilased Mare Laan ja Annika Alliksaar