Pärnu Kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse eriala lõpetamiseks valmis Jane Jakobsonil diplomitöö puhkemajanduse arendamisest Pangodi järve ääres. Töö koostamise käigus küsitles autor erinevate huvigruppide esindajaid ning viis läbi uuringu senise puhkemajanduse arendamise kohta.
TURISMIPÄRL:: Pangodi järv väärib pilguga paitamist.
|
 |
Turismi planeerimise teooria taustal koostatud lõputöös viiakse läbi Pangodi turismiressursside audit, hinnatakse puhkemajanduse arendamise võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju, püstitatakse probleemid ja eesmärgid, uuritakse puhkemajanduse arengusuundade võimalusi ja tehakse mitmeid ettepanekuid puhkemajanduse edasiseks arendamiseks.
Jane Jakobsoni diplomitööga ja sügisel kordustrükina ilmunud õppevahendiga „Turismi alused“ saab tutvuda Kambja raamatukogus. “Koduvald” avaldab oma veergudel huvitavamaid lõigukesi Jane Jakobsoni lõputööst.
Rekreatsioon või virgestus, mida Eestis piiritletakse kui töövõime taastamist aktiivse puhkuse läbi looduses, mujal arvestatakse rekreatsiooniks ka aktiivne tegevus sisetingimustes. Igal juhul on rekreatiivne tegevus vabatahtlik, igaüks valib oma raskusastme ise, tegevus on nauding. Rekreatsiooni ei saa piiritleda, selleks võivad olla tegevused aiamaal, puude lõhkumine, jalgrattamatk või hoopis deltaplaaniga lendamine, nii nagu inimene seda ise soovib.
Aktiivset puhkust veedetakse golfi või tennist mängides, ratsutades, kalastades, mägimatkadel, rattamatkadel ja paljus muus, millest mõned tegevused, nagu näiteks golf, tennis jne, on koondunud klubidesse. Aktiivset puhkust veedetakse tihtipeale koos klubikaaslastega või tuttava seltskonnaga.
Suvilaturism ja „resideerimisturism” (ingl.k residential tourism) haarab nädalalõpu või puhkuse veetmist suvilas ning kodust eemal elamist töökohustuste täitmisega seoses. Turismivormina on see oluline mainida, kuna näiteks suvilaturism toob olulist lisasissetulekut kohalikku kaubandusse ja muudesse ettevõtetesse, nõudmata selleks erilisi investeeringuid turismiteenuste arendamiseks. Pangodis asuvad mitu erinevat suvilate „rajooni“. Kohalike teenuste tarbijatena on nad märkimisväärne sihtgrupp, kellele võib suunata nii teavitustöö kui ka turunduse.
Maaturism tähendab turismi väljaspool linnakeskkonda, st maakeskkonnas, kus olulised komponendid on maaeluline vorm ja sisu. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu(agro-)turismi. Maaturismi ressursid on maastik, floora ja fauna, kohalik kultuuripärand, võimalused aktiivseks puhkuseks vabas looduses, maatoit ja maakeskkond.
Taluturism tähendab majutusteenuse ja taluelu kogemuse pakkumist talus. Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale, tegevusvõimalustel ei ole selle turismi vormi puhul palju tähtsust. Taludes pakutavad võimalused on tavaliselt ratsutamine, tennis, golf, paadilaenutus, kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu), marjade korjamine, käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik.
Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi ning tegevusi looduses, tihedalt seotud aktiivse puhkusega.
Pangodi maastikukaitseala vajab külastuskeskust. Külastuskeskus võiks asuda Pikksaarel, kuna asub kõige lähemal Tartu-Otepää maanteele (värav kaitsealale). Külastuskeskusest võiksid hakata hargnema matkarajad jalgratturitele, ratsutajatele, jalutajatele. Matkarajad oleksid viidastatud ja varustatud infotahvlitega, need läbiksid Pangodi olulisemaid vaatamisväärsusi ning vaadete kohti. Matkaraja ääres peaksid asuma mitmed piknikukohad. Külastuskeskuses peaks olema vastuvõturuum või fuajee, kus asub ka keskuse infolett, kohvik, fuajees võib rippuda üleval väike kohalik näitus, seal peaks asuma esmaabikapp, tualetid, duširuum, privaatne ruum, mida saab rentida kas asjade paigutamiseks või väikese seltskonnaga istumiseks. Külastuskeskus võib pakkuda soodsas hinnaklassis majutusvõimalust (külalistemaja või hostel ehk noortemaja), kindlasti võiks seal olla väike matkatarvete laenutus või müügikoht. Fantaseerida võib sellel teemal, et külastuskeskuse juures võiks silduda lõbusõidulaev, midagi sarnast nagu on Taevaskoja „Lonni“ ja millega saaks teha sõite järvel. Olulise tähtsusega on parkla. Külastuskeskus võiks vahendada kohalike elanike poolt toodetud talusaadusi ja see peaks pakkuma ka tasulisi teenuseid, et oleks võimalik maksta palka sealsele töötajale. Keskuse ülalpidamiskulutused peaksid aga tulema erinevatelt huvigruppidelt ja projektirahadest. Renoveerida võiks kämpingud. Nii oleks puhkajad hajutatud kaitseala võimalikult erinevatesse tsoonidesse ega tekitaks ülekoormust ühele või kahele ujumiskohale ning puhkepiirkonnale.
Külastuskeskuse ning matkaradade rajamisega, erinevate turismivormide arendamisega ning teiste tegevustega peaks tegelema meeskond, kus oleksid esindatud kõik huvigrupid (keskkonnateenistus, maaomanikud, ettevõtjad, kohalikud elanikud ja suvilaomanikud, kohalikud seltsid ja organisatsioonid ning Kambja vallavalitsuse esindaja). Meeskonna ülesanneteks oleksid:
- olla abiks reeglistike väljatöötamisel ja maakasutuse otstarvete kehtestamisel;
- viia läbi uuringuid (taluvusanalüüs, külastajauuring, küsitlused jne);
- täiendada infrastruktuuri;
- teostada järelvalvet;
- korraldada prügimajandust, hooldada matkaradu ja puhkekohti;
- arendada ja hooldada vaatamisväärsusi ja atraktsioone;
- arendada turismiteenuseid;
- tegeleda teavitustööga, küsida tagasisidet kohalikelt elanikelt;
- korraldada koolitust ja infopäevi;
- turundada sihtkohta.
Küsitletute mõtteid
- Kohalike suhtumine puhkajatesse väljendub eravalduse siltide rohkenemises. Kuna puuduvad viidad, mis juhatavad randa või Palumäele, siis puhkajad lihtsalt sõidavad kõik teeotsad läbi, kuni õige koht leitakse. See tekitab kruusateede ääres elavatele peredele tõsist meelehärmi. Vaja oleks märgistada rannad ja viidastada teed ning talude juurest viiv kruusatee katta tolmutustamisvahendiga.
- Kurjasti kasutatakse ära igaüheõiguses ette nähtud 10 meetrit järve ääres, kus maaomanik on endale ranna teinud. Paatidega sõidetakse randa ja terve päev lärmatakse teiste hoovil.
- Suvilaomanikud ja põliselanikud võiksid omavahel kokku saada ühel suvisel külasimmanil, mis võiks traditsiooniks saada.
- Kambja valla puhkemajanduse arendamisel on kaks nägu. Positiivseks on asukoht suurte maanteede ääres ja läheduses. Teisalt ei ole siin piisavalt häid toitlustuskohti, et läbisõitjaid peatuma meelitada. Kui aga pole toitlustust, ei tunta enamasti ka huvi pikema peatuse vastu ning vaatamisväärsustega tutvumise vastu. Ebakindlust lisab kohalike madal ostujõud.
- Tundub olevat „nokk kinni, saba lahti“ olukord, kus ei tea, kas Pangodis peaks arendama infrastruktuuri ja siis ootama, et maksejõuline tarbija sinna puhkama jõuab ja nõudlus turismiteenuse järele tõuseb, või lasta kõigepealt nõudlusel tekkida ja siis infrastruktuuri arendama hakata.
- Avaliku ranna pidamine (vetelpääste nõue) ja järvevahi palkamine maksaks hooaja kohta ligikaudu 100 tuhat krooni.
- Praegune puhkemajanduse areng seisab koostöö taga. Toitlustuse, majutuse ja aktiivse puhkuse pakkujad ei leia võimalust ja vajadust koostööks, et oma teenuseid paremini müüa.
- Kuigi puhkajaid käib Pangodis juba aastakümneid, pole turismiteenuseid hakatud suuremas mahus pakkuma sellepärast, et endised tegevused (pioneerilaagrid, komsomoli- ja kolhoosiüritused) pole leidnud uut väljundit. Noored, kes kaitsealal käivad, ei ole ostujõulised traditsiooniliste turismiteenuste osas, aga mittetraditsioonilisi ei pakuta
- Selleks, et puhkemajandus jalad alla saaks, on vajadus luua Pangodi järve sihtasutus, kes koordineeriks ja teeks koostööd kõikide huvigruppidega. Praegu puudub selleks kohalike elanike initsiatiiv ja eestvedaja.
Puhkemajanduse senine kõige valusam probleem on müra, mis tuleb maanteelt, aga ka autodest kostev muusika.
Autod pargitakse päris järve äärde ja muusika keeratakse valjuks, mis kandub üle järve elamuteni. Mujal maailmas ei tule kõne allagi selline isetegevus, et telgitakse ja lõket tehakse, kus tahetakse – selleks on ettenähtud kohad ja telkimise eest makstakse tasu. Kaitsealal tuleks rajada korralik matkarada, levitada trükiseid, korraldada toitlustamine ning panna poe juurde teadete tahvel külaelanike omavaheliseks informatsioonivahetuseks.
Viimase mõtte peale noogutavad ilmselt nii mõnedki kaasa. Vaja oleks välja töötada Pangodi puhkemajanduse arengukava, mis võib olla ka üks iseseisev osa terve küla arengukavast. Selle alusel oleks võimalik esitada projektitaotlusi ja neid ka ellu viia.
Kui lugejal teema kohta oma arvamus tekkis, mida ta jagada tahaks, siis võib kirjutada või helistada:
Jane Jakobson, FIE turismialal
Kodulehekülg www.hot.ee/janeliine
E-post janeliine@hot.ee
Telefon 5194 4067
