Märtsikuu teisel päeval raporteeris Tartu maavalitsus nii oma koduleheküljel, et on valminud Tartumaa üldhariduse strateegia 2004-2014 projekt. Dokument kannab pealkirja “Edukas toimetulev noor tartumaalane”.
Maavalitsuse eestvõttel koostatud dokumendis nenditakse, et Tartumaa üldhariduse strateegia seab eesmärgiks luua korrastatud terviklik maakondlik haridussüsteem, mis tagab noorte loovuse, algatusvõime, võimete ja eelduste parima väljaarendamise ning sotsiaalse toimetuleku. “Korrastatud tervikliku üldharidussüsteemi näitajaks on: kuni 24 õpilasega klassid, põhikoolis on üldjuhul üle 70 õpilase, keskkoolis või gümnaasiumiosas üle 60 õpilase. Kõigil maakonna keskkoolidel ja gümnaasiumidel on määratletud süvaõppevaldkond, millega kaasnevad huvihariduse rühmad ja koostöö vastavat haridust andvate kõrgema taseme õppeasutustega. Koolivõrgustik peab olema selline, et algkoolilaps ei kulutaks kooli sõiduks kauem kui 20 minutit.”
Tartumaa üldhariduse strateegia projektis esitatakse eelolevaks aastakümnendiks 7 tegevussuunda:
1.)Kaasaegsete õppe- ja kasvatusprotsessi meetodite juurutamine.
2.)Pedagoogilise kaadri arendamine eeldab ennekõike pedagoogide õpetuse kõrget taset.
3.)Maakonna koolide ja koolivõrgu haldamise ja juhtimise kaasajastamine.
4.)Üldhariduskoolide õpikeskkonna kaasajastamine.
5.)Maakondliku haridussüsteemi optimeerimine.
6.)Koolihoonete rajamine, renoveerimine ja moderniseerimine.
7.)Füüsiliste ja hariduslike erivajadustega laste hariduse omandamise ja õpitingimuste parandamine.
Tartumaa üldhariduse arengukava selgitab maakondliku haridussüsteemi optimeerimist alljärgnevalt:
“Maakonna tasakaalustatud arengu huvides tuleb luua regionaalne haridusfond. Koostöös kohalike omavalitsustega tuleb määratleda koolide teeninduspiirkonnad. Oluline on töötada välja haridusasutuste regionaalne investeeringustrateegia ja osaleda ka riikliku süsteemi väljakujundamisel. Kriteeriumitele (piirkonna laste arvu vähenemine, õpetuse taseme ebapiisavus, eelkutseõppe puudumine, suur väljalangevus jt) mittevastavad keskkoolid ja gümnaasiumid muudetakse põhikoolideks; hetkel on kriitilisemas seisus Kallaste, Alatskivi, Luunja, Rannu, Rõngu ja Võnnu koolid. Laste arvu vähenedes tuleb põhikoolid muuta algkooliks – Kuuste, Kõrveküla, Sillaotsa, Mehikoorma, Laeva ja Kolkja koolid. Tartu linnas tuleb määratleda 5 akadeemilisele õppele suunatud gümnaasiumi. Eesmärk on siiski säilitada alg- ja põhihariduse andmine võimalikult kodu lähedal, mõttekas on väikeste alg ja põhikoolide hoonete, vahendite ja ka töötajate rakendamine külaelu edendamiseks.”
Muuhulgas märgitakse Tartumaa üldhariduse arengukava projektis, et Kambja Põhikooli uus maja saab lõpuks valmis.
Tartumaa üldhariduse strateegia koostajad pidasid koolijuhtidega nõu
Tartu maavalitsuse pressiteade 9. märtsil 2004:
“Koolijuhid, kes Tartumaa üldhariduse strateegia projektiga tutvunud, esitasid omapoolsed ettepanekud ja parandused. Kõige enam häiris koolijuhte maakondliku haridussüsteemi optimeerimise punkt. Koolide loetelu, mida ähvardab õpilaste vähesuse korral keskkoolist põhikooliks või põhikoolist algkooliks muutmise oht või algkooli sulgemise tõenäosus, on valdades juba piisavalt segadust tekitanud.
Tartu maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna juhataja Peep Laanes kinnitas, et kriitilises olukorras koolide loetelu on saadud haridusministeeriumi prognoosile tuginedes – kui palju erinevas vanuseastmes lapsi õpib koolis täna, kui palju aastal 2010. Tegelikkuses otsustab iga konkreetse kooli saatuse ikkagi kohalik omavalitsus. Praegu otsustasid strateegia koostajad konkreetsete koolide loetelu strateegiast üldse välja jätta.
Maakonna koolidirektorid olid seda meelt, et kehtivatele normatiividele peaksid vastama kõik koolid – praegu on mõned linnakoolid nii ülerahvastatud, et teatud nõuetele vastavusest ei saa juttugi olla. Ühe ettepanekuna käidi välja elukohajärgne põhihariduse andmise põhimõte, see tähendaks võrdseid tingimusi ja õpetamise kvaliteeti kõigis maakonna koolides.
Koolijuhid pidasid vajalikuks strateegiasse märkida, et akadeemilisele haridusele suunatud gümnaasiume peaks Tartu linnas olema maksimaalselt 5, maakonnas 2-3. Koolihoonete rajamise, renoveerimise ja moderniseerimise kohta on kõigi kohalike omavalitsuste osalusel valmimas põhjalikum koondtabel, mis näitab ära kogu investeeringuvajaduse. See tabel lisatakse strateegiale.
Küsiti, kas internaadid ja õpilaskodud on vajalikud ja kus need asuma hakkavad. Luunjas ja Kallaste koolis on asja vastu huvi tuntud, hetkel on ettevõtmine takerdunud rahapuuduse taha. Kõne all oli ka ühendõppeasutuse rajamine Peipsiveere piirkonda, ka see protsess oleneb selle piirkonna omavalitsuste huvist asja vastu.
Igasuguseid haridusalaseid strateegilisi muudatusi ja arendusi oleks hõlpsam planeerida ja ka ellu viia, kui maakondlikul omavalitsuste liidul oleks rohkem volitusi ja mõjuvõimu. Kokkusaamise lõpetuseks kinnitasid arengustrateegia koostajad, et maakonna huvides on, et kvaliteetne üldharidus oleks igale lapsele võimalikult kättesaadav.”
Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 49 (2):
“Munitsipaalkooli korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.”
Seega saab järgmisest õppeaastast ümber korraldada, ümber kujundada või sulgeda üksnes neid koole, mille kohta linna- või vallavolikogu tegi vastava otsuse enne 1. märtsi.
“Meie arengueesmärgid järgnevaks kolmeks aastaks hariduselus
“Koduvalla” toimetusele teadaolevalt jätkavad 2002. aastal Kambja vallavolikogu valimistel rahva toetuse pälvinud Eestimaa Rahvaliidu esindajad oma toonaste lubaduste täitmist.