Sel sügisel tundsin teravamalt kui kunagi varem, et oleme oma kooli sõjalis-sportlike ettevõtmistega naaberkoolid sootuks ära ehmatanud. Mille muuga seletada püüdlikult viisakaid äraütlemisi või lihtsalt vaikimist, kui kutsusime neid taas meie vilistlase Julius Kuperjanovi sünniaastapäeva tähistama.
Küllap me siis natuke kummalised oleme, kui meile meeldib sõdurite kombel jõuharjutusi teha ja relvi uurida. Asi on koguni nii hull, et õpetajadki löövad meelsasti kaasa ja ei pea paljuks lastega koos lõuga tõmmata või õhupüssist märki lasta.
Nii me siis võistlesime oma kooli jõududega parimas Kuperjanovi vaimus ja selgitasime välja kaitseväelase testi lihtsustatud variandi tublimad sooritajad.
RELVAUURIJAD:Esiplaanil tankitõrje-granaadiheitja M – 69 (Hiina RV), tagaplaanil raskekuulipilduja MG-3 (Saksamaa LV)
Kogu üritus sai aga põneva jätku sügisvaheajal, kui kõigile võistlusest osavõtnuile korraldati kooli kulu ja kirjadega ekskursioon Võrru Kuperjanovi pataljoni.
Meie viimasest külaskäigust vanade tuttavate juurde oligi möödas juba õige mitu aastat, mille jooksul on väeosa elus toimunud mitmeid muutusi.
Pilkupüüdvaim oli vanale ahervarele ehitatud moodne kasarmuhoone, kus mugavate olmetingimuste krooniks leidus õdus saunaruum. Pataljoni juhtkond ei ole unustanud ka iidset tõde, et tubli sõdur vajab tublit kõhutäit. Nii oli hiljuti valminud korralik söökla, mille produktsiooni ka meie oma vatsal ära proovisime. Kõht sai igal juhul täis ja lauale jäi toitu ülegi.
Tegelikult ei läinud me kaugele külla siiski mitte ainult söögi pärast. Vana tuttava kapten Antsoni lahkel loal ja juhtimisel saime põhjaliku ülevaate ajateenijate igapäevaelust. Saime teada, miks on kuperjanovlaste hulgas nõnda palju häid sportlasi, kuidas toimub sõdurite väljaõpe, milliseid relvi nad kasutavad, kuidas sisustavad nappe puhkehetki jne.
Oma käe kindlust ja silma täpsust saime proovida laskesimulatsiooni õpperuumis, kus sihtmärkide tabamise fikseeris arvuti.
Seejärel läks asi päris karmiks, sest ees ootas 500 meetri pikkune NATO standarditele vastav takistusriba. Vähesed meie hulgast julgesid sellist katsumust läbi teha. Need aga, kes proovisid, häbisse ei jäänud. Kõige paremini läks 7. klassi noormehel Silver Kasel, kelle tulemust võiksid kapten Antsoni sõnul kadestada nii mõnedki noorsõdurid.
Lahkete võõrustajatega jätsime hüvasti veendumusega, et vastastikku põnev koostöö saab jätku hiljemalt aasta pärast, kui tähistame Kambjas ja Vana-Kuustes Julius Kuperjanovi 110. sünniaastapäeva.
Kaido Mark