Kambja kooli õpilased osalesid esmakordselt ülemaalises kampaanias “Mets puhtaks!”
Oktoobrikuu esimese reede pärastlõunal kajas Kopsumägi häältest ja sammumüdinast, sest 60 Kambja kooli õpilast ja 5 õpetajat olid tulnud metsa puhastama.
Kambja kool osales tänavu esimest korda keskkonnateadlikkuse ja metsaaluste koristamise kampaanias “Mets puhtaks!”. Aastal 2001 alguse saanud ülemaalises ettevõtmises lõi sel korral kaasa ligi 1000 inimest. Nende hulgas olid ülekaalus kooliõpilased ja õpetajad.
Ülemaalise kampaania põhiorganisaatori Meelis Muhu sõnul on tähtis, et lastele õpetatakse juba varakult, kui oluline on loodus inimese tervisele ning mida tähendab keskkonna säästmine. “Ma olen kindel, et vähemalt need lapsed, kes on korra aktsioonis osalenud, jälgivad tulevikus tähelepanelikumalt oma käitumist ja annavad positiivset eeskuju ka oma lähedastele,” märgib Meelis Muhu pressiteates.
Prügi vedeles igal sammul
Elva metskonna ettepanekul suundusid Kambja kooli metsasõbrad Kopsumäele, kus hoolimatud inimesed on kahjuks väga aktiivselt loodust reostanud.
Kui metsnik Toomas Saik oli prügikorilastele töökindad ja mustad kilekotid välja jaganud, võis hoogtöö alata. Ehkki oli ette teada, et Kopsumägi on prügine, üllatusid lapsed siiski tõsimeeli, kui oma tegutsemise tulemusena veendusid, et suudavad suuri prügikotte imekiiresti täita. Inimeste poolt metsa alla toodud olmejäätmeid vedeles tõesti suisa igal sammul. Ole vaid virk ja kummardu!
Prügikottidesse rändasid plastist ja klaasist pudelid, klaasikillud, konservikarbid, mitmesugused pakendid… – “loodusohtlikud suveniirid”, mida jätab “mälestusesemetena” metsa alla vedelema hooletu marjuline, piknikupidaja või matkaja.
Kui selliste “üksikute suveniiride” metsa alla “unustamist” saab veel kuidagi mõista, siis täiesti vastutustundetu käitumisega on need inimed, kes toovad lausa autoga metsateede äärde põõsaste varju vanu riideid, katkisi kodumasinaid, akusid, kasvuhoonekilet, autorehve ja sadu muidki esemeid. Kõige võikam leiukoht, mida lapsed sattusid koristama, lubas järeldada, et keegi kohalikest (?) talunikest on matnud põõsa alla vanu ehitustarbeid ja aegunud arstimeid ja arstiriistu.
Hoogne hoogtöö kandis vilja
Kambja koolilaste metsakoristustöö saavutas sellise hoo, et algselt neljaks tunniks kavandatud tegevus kestis vaevalt paar tundi. Selle aja jooksul täideti kõik 80 prügikotti ning virnastati need metsateede äärde. Kotihunnikute juurde kuhjati veel laias valikus mimesuguseid olmejäätmeid, mis oma mõõtmete tõttu kottidesse ei mahtunud.
Kui arvestada, et igas kotis oli 20 kuni 25 kilogrammi prügi, kogusid lapsed metsa alt ligi kaks tonni prügi, arvestas metsnik Toomas Saik.
Hoogtöötundidele järgnes einestamine. Elva metskonna juhtkond pakkus lastele maitsvaid saiakesi ja karastusjooke.
Esimese õppeveerandi lõpupäeval said kõik metsapuhastamise kampaanias osalenud õpilased mälestuseks Riigimetsa Majandamise Keskuse rütiku ja asjakohase rinnamärgi.
“Mets puhtaks!” ei ole ainult koristustöö, vaid suhtumine! Kampaaniat saab pidada tõeliselt õnnestunuks, kui see aitas kujundada loodust säästvat mõtteviisi nii prügiga võidelnud noortes, kui kõigis nendega kokku puutuvais inimestes.
Toivo Ärtis