Kambja vallavolinike viimatine koosistumine toimus vallamaja saalis 21. augustil 2003.
Kambja vallas kehtib uus ehitusmäärus
Vallavalitsus esitas vallavolinikele arutamiseks valla ehitusmääruse eelnõu, sest seadusandlus on Eestis pidevas muutumisprotsessis ja 2000. aasta jaanuaris vallavolikogu poolt vastu võetud Kambja valla planeerimise ja ehitusmäärus ei vastanud mõningates punktides praegu kehtivaile õigusaktidele.
Uut ehitusmäärust tutvustas rahvaasemikele vallasekretär Reet Kiuru, kes oli eelnõu põhikoostajaks. Tema andis ammendavad vastused ka vallavolinik Toomas Sepa mitmetele küsimustele ja märkustele.
Volikogu määrusega nr 14 kinnitatud Kambja valla ehitusmäärus jõustus 1. septembril 2003. Kehtetuks on tunnistatud Kambja vallavolikogu 27.01.2000.a määruse nr 9 “Kambja valla planeerimise ja ehitusmääruse kehtestamine” punkt 1.
Kambja valla ehitusmääruse ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Kambja vallavolikogu ja Kambja vallavalitsuse sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.
Ehitusmääruses on fikseeritud põhimõte, et planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.
Ehitusmäärus näeb ette, et vallavalitsus avaldab ajalehes Postimees ja vallalehes Koduvald ja Kambja valla veebilehel teabe järgmiste toimingute kohta:
1)planeeringu algatamine;
2)planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused;
3)planeeringu avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused;
4)planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
5)kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused.
Vallavalitsus avalikustab projekteerimistingimuste määramise vallakantseleis ja koduleheküljel.
Ehitusmäärus sätestab, et planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.
Ehitusmääruse terviktekstiga saab tutvuda vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla koduleheküljel Internetis.
Teemapark tutvustaks Kambja kultuuri ja ajalugu
Vallavolikogu selle koosseisu mitmel istungil on käsitletud Kambja valla muuseumi asutamise ideed, millest ajapikku on välja kasvanud soov luua hoopis Kambja kultuuri ja ajalugu tutvustav teemapark. Volikogu augustiistungil taas sõna saanud Forseliuse Seltsi esimees Madis Linnamägi toonitas, et “teemapark” on Euroopas laialdaselt tuntud mõiste ning seda kasutades on lihtsam taotleda toetusraha rahvusvahelistest programmidest või projektidest.
Vallavanem Ivar Tedrema andis ülevaate läbirääkimistest Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutusega (ERKAS). Vallavanema sõnutsi on ERKAS avaldanud huvi ja valmisolekut aidata luua Kambja vallal kultuuri ja ajalugu tutvustavat teemaparki. Et koostöö sujuks, tuleks ERKASe ja Kambja valla vahel sõlmida asjakohane leping.
Ka vallavolikogu liikmed leidsid, et koostööleping ja sellest tulenev mõningane rahakulu on igati põhjendatud, kuna asjatundjad teavad projektikirjutamise nüansse, valdavad värsket infot jms. Volikogu andis vallavanemale volituse sõlmida ERKASega koostööleping, et Kambja kultuuri ja ajaloo teemapargi kavandamine jätkuks.
Jaoskonnakomisjonid rahvahääletuse läbiviimiseks
Vallasekretär Reet Kiuru ettepanekul moodustas volikogu jaoskonnakomisjonid 14. septembri rahvahääletuse korraldamiseks.
Kambjas tegutseva jaoskonnakomisjoni liikmeteks nimetati: Reet Kiuru (esimees), Airike Feirik, Marita Suits, Esta Kivimaa, Raimond Käsi, Kuido Leib, Eha Paade, Hilja Neumann, Valve Keskpalu (liikmed), Meeli Paulson, Hella Sule (asendusliikmed). Vana- Kuuste jaoskonnakomisjoni liikmeteks nimetati Edda Lints (esimees), Heli Nemvalts, Anne Palumets, Hele-Mall Klaassepp, Avo Alliksaar, Ivar Siimo, Kaido Mark (liikmed), Eha Alliksaar (asendusliige).
Vallasekretär mainis, et ükskki erakond ei pidanud rahvahääletuse puhul vajalikuks esitada oma esindajat jaoskonnakomisjonide koosseisu. Mäletatavasti nii eelmistel riigikogu kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kasutasid mitmed erakonnad seda valimisseaduses antud võimalust.
Kambja vald taotleb riigivara võõrandamist
Volikogu praegune koosseis otsustas vallavalitsuse ettepanekul täiendada Kambja vallavolikogu 17. detsembri 2002.a otsust nr 11 “Riigivara võõrandamise taotlemine” punktiga 11 alljärg-nevalt:
“11.Taotleda Karuputke kinnistul olevate riigivara registrisse kantud järgmiste hoonete tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaalomandisse
11.1.Kambja metskonna kontorihoone (02010442)
11.2.Kambja metskonna kontori kõrvalhoone (02010443)
11.3.Kambja metskonna kontori laut-ait-garaaz(02010444)
11.4.Kambja metskonna kontori puukuur (02010445).”
Muudatused Kverfeldti kinnistul maa sihtotstarbe määramisel
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja maakatastriseadusest, võttis volikogu vastu otsuse nr 42:
“1.Kinnitada Kambja vallas asuva Kverfeldti kinnistu (kinnistusregistri nr 22575) pindalaga 3.29 ha jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt:
1.1.Kverfeldti katastriüksus asukohaga Kaatsi küla, pindala 6568 m2 – elamumaa, alaliik eluasemekohtade maa;
1.2.Teeääre katastriüksus asukohaga Kaatsi küla, pindala 26369 m2 – maatulundusmaa.”
Algatati seitsme maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine
Vallavanem Ivar Tedrema tutvustas volikogu istungil vallavalitsuse ettepanekut taotleda riigilt munitsipaalomandisse (ehk vallale) mitmeid vabu maaüksusi, kuhu sobiks ehitada väikeelamuid. Ehitus-kruntide müük kosutaks tulevikus ka mõnevõrra vallakassat.
Vallavalitsus soovib taotleda munitsipaalomandisse Kullaga külas asuvat Savimäe maaüksust (edaspidi mü), Kullaga ja Pangodi külas asuvat Järvemäe mü, Visnapuu külas asuvat Järvetaguse mü, Mäekülas asuvat Teeääre mü, Kambja alevikus asuvat Aiamaa mü, Tatra külas asuvat Metsaveere mü, Vana-Kuuste külas asuvat Uueküla mü.
Toivo Ärtis