Heigo Mägi kirjutab sellest, kuidas meie valla noortel arvutifännidel õnnestus toota netilehekülg, mis kogus ohtralt külastajaid. Kambjalaste virtuaalloome edule aitas tasuta reklaamiga kaasa ka väga populaarne netiportaal DELFI. ScanArt – koleduse ilu
Mis sunnib inimesi end koledatena demonstreerima? Mis vägi sunnib rahvast vaatama asümmeetriat? Ilmselt see sama, mis sümmeetriatki.
Sombusel varamaisel (loe: maikuu) õhtul, kui AIP (loe: avalik internetipunkt) on suuresti hõivatud netihuvilistest ning järjekordne kogus füüsilisi pilte on skanneri vahel moondatud virtuaalseteks, välgatab seltskonnal idee. Miks demonstreerida end ilusana fotoaparaadile? Kas on mõtet oleskleda negatiivil, et siis läbi laborite paberile jõuda ning alles siis skanneri vahel virtualiseeruda? Skanner on loodud skanneerima – las tõmmistab siis meid nüüd ja kohe!
Esimene nägu tervitavalt irvitamas kõike nägevale valgusvihule, hetk hiljem rahvas ekraanilt tervitust irvitamas. Kes kelle üle naerab? Meie tehnika üle või tema meie üle? Aga kui õige veaks “aparatuuriumit” ninapidi ja jookseks valgusvihuga võidu – las siis tehnika murrab kiipe, et kas on ikka reaalsus või on juba garantiiremondile viitavad hallukad.
Tulemus on silmatorkavalt naljakas. Skännu vinguv-undav heli vaheldub ruumi täitvate naerupahvakatega. Keegi ei taha huumorist ilma jääda. Paljud ei taha modelliks olemise võimalust käest lasta. Vaatajaid ja tegijaid koguneb. Fantaasiad leiavad rakendust. Kõrvuni venitet suu, vastassuunas jõllitavad silmad, hiigelkõrged- ja madalad laubad – seda kõike saab vaid end õigel ajal õiges suunas skänneri vahel liigutades.
Nalja jätkub. Koosviibijad on silmad märjaks naernud, mõni ägiseb naerukrampides isegi põrandal. Märkamatult on pilte palju saanud – võiks öelda, et lausa galerii on moodustunud. Milline on nende piltide ühisnimetaja? Kas huumor või kunst? Oleme ausad! Me ei pretendeeri kummalegi, kuid siiski mõlemale.
Igal juhul otsustame seda avalikult jagada. Galerii on juba järgmisel päeval internetis nähtav. Tolle päeva õhtul soovitab ka uudiste- ja vabaajaportaal DELFI üllatuslikult kõigil meie galeriid vaadata. Meie vastsündinudisehakanud “(kunsti)-rühmitus” PEAUTIFUL on esimese galeriiga tuntust kogunud. Kambja veebiserveri külastatavus on kõigi aegade rekordini jõudnud – link on tirimisest lausa umbes.
Ilu on vaataja silmades. Ehk siis ka koledus. Kui pidada iluks sümmeetrilist nägu – valdavalt see ju nii on, kui arvestada maailmakuulsaid modelle – siis ehk peaksime koleduseks pidama asüm-meetrilist keha ja nägu. Vildakat ilusaks juba ei peeta, kuid põnevaks kindlasti. Ka meie praeguse peaministri välimus kipub sisust tuntum olema. Koledus on justkui vangis selles ilu vastandlikkuse raamis. Just, just. Kuri ja halb müüb tänapäeval väga hästi, kuid ma ei peaks nii ilmset ilusa vastandit sellesse kategooriasse kuuluvaks. Mida meile süüks võib panna? Jah, need on meie esimesed pildid. Nad on algelised. Võib-olla just see primitiivsus ongi köitev? Mujal internetis ma selliseid katsetusi ei ole kohanud (mis muidugi ei tähenda, nagu poleks keegi skänneriga samasugust kunsti teinud). Tõsi, skaneerimiskunsti pilte netis leidub, kuid peale esemete ning itaallannade rindade ei leidnud me midagi sarnast meie galeriile. Seega – läks õnneks.
Produtseerijad Priit Kiuru, Heigo Mägi ja Tarmo Kiuru on kõigile modellidele väga tänulikud – ainult autoportreedest pildikogu oleks muutunud piinlikult igavaks. Ilmselt on rahul ka modellid. Ja ehk korraldame isegi pisikese näituse. Seniks võib meie virtuaalgaleriid külastada aadressil www.kambja.ee/peautiful.
Kokkuvõtteks. Ah, et millal ma hakkan vallalehes mõtekat teksti avaldama? Mõttetu küsimus [käega lüües]!
“Peautifuli” liige
Heigo Mägi