Ülenurme lasteaia 5-6-aastased mõmmikud on uudishimulikud, avastajad, osalejad ja loojad. Kes küll vastab laste kõikidele küsimustele: miks rahvariided on triibulised, kuidas triibud seeliku sisse saavad, kelle nahast tehakse pastlaid, mis vahe on kuhiksõlel ja vitssõlel, mis kandi rahvariide seelik ja vöö on minul emal, mida lapsed vanasti seljas kandsid, miks on rahvariided nii tähtsad, kuidas tehakse rahvatantsu mustreid väljakul, kas meie ka saame neid teha, kuidas tantsupeole saab, kas Tartus on ka laulukaar, kuidas laulukaar ehitatud on, miks tuli on tornis, kuhu rongkäik läheb, kes need onud on, kes puldis dirigeerivad ja kas nad on väga tähtsad, kas meie ka laulupeole saame?
Nendele ja mitmetele teistele laulu-ja tantsupeo ning rahvariietega seotud küsimustele oli Ülenurme lasteaia Mõmmikute rühma lastel võimalus kolmekuningapäevast kuni suvistepühani ise vastuseid otsida. Lapsevanemad tõid kodudest lastele uurimiseks rahvariideid, kaunistusi ja kudumeid. Lapsed käisid mitmeid kordi Tõrvandi raamatukogus ja laenutasid mitukümmend kaunite piltide ja olulise teabega raamatut, et ise uute teadmisteni jõuda. Kellel lugemine selge, see sai võimaluse kaaslastelegi ette lugeda. Huvi laulu- ja tantsupeo vastu ärgitas kasinama lugemisoskusega lapsigi asuma ninapidi raamatuisse. Ühised seisukohad ja vastused küsimustele kujunesid mitmetes laste aruteludes. Laulu-ja tantsupeo eksperdina sai kaasatud rühma õpetaja, kes on osalenud lauljana kõikidel laulupidudel alates 1980. aastast ning on seotud 2009, 2014 ja 2019 aasta laulupeo tule tulemisega. Kõik, mis puudutab laulupeoga seonduvat, oli üllatus ja uhke uudis kõigile lastele. Laste uurivad pilgud laulupeo noodiraamatusse tekitasid lisaküsimusi: kas sul on kõik need laulud peas ja kas sa tõesti käid iga nädal proovis ja ära ei väsi? Küsimused Tartu laulukaare kohta said vastused, kui lapsed joonistasid lauluväljakul koha peal oma nägemust laulukaarest ning laulsid kõlaval häälel lemmiklaule. Lapsed arvasid, et me peaksimegi neid asju, mida me uurime, rohkem õues joonistama.
Eesti Rahva Muuseumi külastusel kohtusid mõmmikud kuraator Reet Piiriga ning siis kadusid kõik vastusteta küsimused. Mõmmikud on isegi välja uurinud, miks on Muhu rahvariide seelikud nii ilusad kollased. „Kui palju on Muhumaal muhke ja kas Harjumaa on harju täis ning kui märg on Märjamaal,“ uurisid mõmmikud laulusõnade paikapidavust.
Osaledes lehekuu viimasel päeval koos Sipsikute rühma lastega Tartu Tantsupeokesel õige mitme tantsuga, tuli mõmmikutele selgus kõige kohta, mis puudutab tantsupidu. Jah, tantsu on tõesti vaja harjutada terve aasta, kõigil peavad olema sarnased rahvariided, proovide ajal on palav või siis külm ja väsib ära ka, rongkäik viib peole ja siis peab lehvitama, tantsida on lahe ja pärast pidu on sõprusring, kus jagatakse kiidusõnu ning tehakse pilti. Tuju on ka väga hea!
Laulupeo tuld on lapsed seni näinud ainult videovahendusel, kuid mõmmikud ootavad huviga laulupeo tule jõudmist koduvalda juba 20.juunil. Uued kogemused ootavad lapsi ka Tartu juubelilaulupeol, kus koos saavad kõlama nii mõmmikute kui nende õpetaja hääled. Kohtumisteni laulukaare all, nii Tartus kui Tallinnas!
Mõmmikute rühma laste kogemusi ja seisukohti jagas
EVELIN SARAPUU
Ülenurme lasteaiast
