Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi elavad pensionärid oktoobrikuus nn. üksi elava pensionäri toetust. 115 euro suuruse toetuse maksab sotsiaalkindlustusamet ilma taotluseta kõigile, kes vastavad 1. aprillist kuni 30. septembrini kolmele tingimusele:
- on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas;
- elavad rahvastikuregistri andmetel üksi;
- kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis 2019. aastal on 540 eurot.
Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi elava vanaduspensionärini jõuaks, soovitame juba praegu veenduda, et alates 1. aprillist ka kõik need tingimused täidetud on.
Kontrolli enda andmeid rahvastikuregistris
Kõige rohkem küsimusi on varasematel aastatel olnud seoses üksi elamisega. Enamasti on põhjuseks see, et inimese andmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikule olukorrale. Vanemate juurde on sisse kirjutatud lapsed, kes seal enam ammu ei ela jms. Toetuse määramisel lähtub sotsiaalkindlustusamet ainult rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata.
Üksi elamise reeglil on siiski ka mõned erandid. Näiteks kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. Kui eestkostja ja eestkostetav on mõlemad pensionärid, on õigus toetusele mõlemal. Ka juhul kui pensionär elab koos oma lapsega, kes on tema ülalpidamisel perekonnaseaduse mõistes, saab pensionär üksi elava pensionäri toetust. See erisus on mõeldud just juhuks, kui pensionär kasvatab ise oma alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse ka kõikidele ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes viibivad hooldekodus vähemalt alates 1. aprillist. Lisaks hooldekodus elavale pensionärile saab toetust ka temaga samal elamispinnal elanud teine pensionär. Tema on jäänud üksi koju elama, kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid hooldekodusse sisse kirjutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri andmeid tegelikkusele vastavaks muuta.
Enda rahvastikuregistris olevat aadressi on võimalik igaühel endal kontrollida eesti.ee portaalis, valides teenuse „Registrist enda andmete päring“ (www.eesti.ee/portaal/rrteenus.paring_enda_andmete).
Iga aasta aprillis tõusevad pensionid
Oluline on tähele panna, et iga aasta aprillis indekseeritakse vanaduspensione ja sellega seoses vanaduspensionid suurenevad. Üksi elava pensionäri toetuse tingimuste juures on seda arvesse võetud ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 492 euro, siis sel aastal on piiriks 540 eurot.
Käesoleval aastal toetuse saamiseks on seega oluline, et vanaduspensionäri indekseeritud pensioni kättesaadav summa on väiksem kui 540 eurot. Täpne vanaduspensioni summa selgub igale pensionärile pärast indekseerimist. Et aidata juba varem hinnata, milliseks vanaduspensioni suurus pärast indekseerimist kujuneb, on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel indekseerimise kalkulaator: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-saajale/pensioni-indekseerimine#pensioni-kalkulaator. Sinna enda praeguse pensionisumma sisestamisel annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Oluline on siiski teada, et kalkulaatoriga saab kalkuleerida vaid uut vanaduspensionisummat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks kui vanaduspensionär on vahepeal tööl käinud või otsustab edaspidi kasutada tulumaksuvabastust töötasult vms, ei pruugi kalkulaatorist saadav tulemus täpne olla.
Täpset uut vanaduspensioni suurust on võimalik vaadata pärast 1. aprilli eesti.ee portaalist. Kui pension tuuakse koju, saab pensioni suurust vaadata teenuses „Pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine“ (www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/toetused_ja_sotsiaalabi_1/teie_pension_toetused_ja_huvitised).
Kui pension makstakse panka, leiab info teenuses „Minule makstav pension, toetused ja hüvitised“ (https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/toetused_ja_sotsiaalabi_1/kod_vmaksed).
Toetuse määramisel läheb lisaks arvesse ka välismaalt saadav pension. Üksi elava pensionäri toetust makstakse juhul, kui Eestist ja välisriigist saadavate pensionite summa kokku jääb alla 540 euro. Oluline on see, milline on välisriigist saadava pensioni suurus 1. aprilli 2019 seisuga. Välismaalt saadava pensioni kohta peab vanaduspensionär ise Sotsiaalkindlustusametile info andma.
Kokkuvõtteks
Üksi elava pensionäri toetuse saamise peamiseks eelduseks on korras andmed rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel selleaastasel vaatlusperioodil, aprillist septembri lõpuni, üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib järgmine võimalus toetust saada järgmisel aastal. Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.
Rohkem infot üksi elava pensionäri toetuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uksi-elava-pensionari-toetus-0.
MERLE SUMIL-LAANEMAA,
sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik
