Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 23. aprillil Reola kultuurimajas algas kell 17. Osales 19 volikogu liiget, puudusid Margot Võsokov ja Avo Alliksaar.
Päevakord kinnitati ühehäälselt.
Päevakord:
Tõrvandi kooli direktor Kristi Aria esines ettekandega, milles selgitas, et esitas 18.02.2025 Kambja vallavalitsusele kinnitamiseks kooli arengukava aastateks 2025–2028. Koolile eelnevalt arengukava koostatud ei ole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras.
Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning valdkondlike ja hallatavate asutuste arengukavade koostamise korra alusel arengukava kinnitab ja muudab volikogu.
Kooli hoolekogu leidis 29.01.2025 koosolekul, arengukava arusaadavalt tehtud ning kergesti loetav ning nende aastate oluliseks ülesandeks on stabiilsuse otsimine ja leidmine. Õppenõukogu arutas arengukava 20.01.2025 ja õpilasesindus 31.03.2025 koosolekul.
Vallavalitsus tutvus arengukavaga 21.02.2025 istungil ja kiitis arengukava heaks ja suunas selle arvamuse andmiseks vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, kus 04.03.2025 seda arutati ning heaks kiideti.
Peale komisjonilt arvamuse saamist avalikustas vallavalitsus arengukava valla veebilehel ja kooli direktor kooli veebilehel. Arengukavasse ettepanekuid ei esitatud.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (19 poolt).
Vallavalitsuse finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette võtta vastu Kambja valla 2025. aasta I lisaeelarve kogumahus 307 206 eurot.
I lisaeelarve on koostatud vajadusest muuta eelarvet järgmistel põhjustel:
- Toimunud on muutused planeeritud põhitegevuse tuludes, sh on laekunud täiendavad
sihtotstarbelised toetused - Korrigeerimised põhitegevuse kuludes, sh laekunud sihtotstarbeliste toetuste kajastamine
- Muutused investeerimistegevuses.
2025. aasta I lisaeelarve maht on 307 206 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 220 855 eurot ja põhitegevuse kulud suurenevad 307 206 eurot. Koos I lisaeelarvega on Kambja valla 2025. aasta eelarve kogumaht 48 571 664 eurot.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Vallavolikogu otsustas määruse vastu võtta (19 poolt).
Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette lubada vallavalitsusel korraldada Ülenurme gümnaasiumi hooldus- ja valvekoristusteenuse riigihange perioodiks 01.09.2025—31.08.2028.
Hange jagatakse kaheks osaks: koolihoone hooldus- ja valvekoristusteenus ja spordihoone hooldus- ja valvekoristusteenus.
Ülenurme gümnaasiumi hooldus- ja valvekoristusteenuse hankeleping lõpeb 31.08.2025, mistõttu tuleb välja kuulutada uus riigihange uueks perioodiks.
Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette tunnistada kehtetuks Kambjas vallas Lemmatsi külas asuva Lepalaane ja Salu maaüksuste detailplaneering Lepalaane tn 3 (kü tunnus 94901:001:0630) krundi osas ja ja ätta kehtima Lepalaane tn 1a (kü tunnus 94901:001:0631) krundi osas.
Kambja vallavalitsusele esitati 06.06.2024 avaldus Lemmatsi külas asuva Lepalaane ja Salu maaüksuste detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Lepalaane tn 1a ja Lepalaane tn 3 kruntide osas.
Taotluse kohaselt soovitakse loobuda detailplaneeringu elluviimisest, kuna kehtiva detailplaneeringuga ei ole maaüksustele ehitusõigust määratud ning see ei vasta enam maaomaniku huvidele.
Lepalaane tn 1a ja Lepalaane tn 3 maaüksustel kehtib Lemmatsi küla Lepalaane ja Salu maaüksuste detailplaneering, mis on kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 20.04.2004 otsusega nr 40.
Planeerimisseaduse alusel võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samuti võib detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistada, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Nimetatud tingimused on täidetud. Planeeringu kehtestamisest on möödunud üle 20 aasta, planeeringu elluviimist nimetatud kruntidel ei ole alustatud ning kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ning arvamuse avaldamiseks isikutele ja asutustele, kelle õigusi võib planeering puudutada.
Vallavalistus kaalus esitatud taotlust ja nõustub detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega, kuid ainult Lepalaane tn 3 krundi osas. Lepalaane tn 1a krundi osas jäetakse detailplaneering kehtima. Lepalaane tn 1a krundi katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning pindala 3 129,0 m². Valla üldplaneeringu järgi on hajaasustuses ehitusõigust omava maaüksuse minimaalseks pindalaks 5000 m². Tulenevalt eeltoodust ei ole vajalik ega mõistlik Lepalaane tn 1a krundi osas detailplaneeringut kehtetuks tunnistada, kuna maaüksusele ei ole võimalik ehitusõigust tulevikus saada.
Vallavalitsus koostas detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu ning edastas eelnõu planeerimisseadusest tulenevatele asutustele kooskõlastamiseks ja isikutele arvamuse andmiseks.
Transpordiamet kooskõlas osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.
Piirinaaber (Lepalaane tn 1 omanik) avaldas, et lubatavad uued tingimused ei tooks kaasa olukorda, kus Lepalaane tn 3 maaüksuselt hakkab vesi voolama madalamal asuvate elamute suunas (Lepalaane tn 1).
Vallavalitsus arutas esitatud seisukohta ning leiab, et tegemist on ettepanekuga võimaliku uue ehitustegevusega seoses ning ei ole asjakohane detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise osas. Ehitusõiguse andmisel seab vallavalitsus tingimuseks, et kavandatav ehitustegevus ei tohi rikkuda ega halvendada piirinaabri õigusi (sh sademevee juhtimist naaberkinnistule).
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt)
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette tunnistada osaliselt kehtetuks Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva Villa kinnistu ning lähiala detailplaneering Villa tn 9 katastriüksuse osas.
Kambja vallavalitsusele esitati 24.05.2024 avaldus Ülenurme alevikus asuva Villa maaüksuse ning lähiümbruse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Villa tn 9 krundi osas.
Villa tn 9 krundil kehtib Ülenurme aleviku Villa maaüksuse ning lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 08.02.2011 otsusega nr 6). Detailplaneering on suuremas osas realiseeritud, st taristu on välja ehitatud ning krundid on hoonestatud.
Villa maaüksuse ning lähiümbruse detailplaneeringu alale on koostatud kaks täiendavat detailplaneeringut: Villa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kambja vallavalitsuse 07.09.2018 korraldusega nr 600) ning Villa tn 1, 2, 4, 6, 8, 50 maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 16.06.2015 otsusega nr 26).
Täiendavalt on detailplaneeringut Villa 9 osas täpsustatud projekteerimistingimustega:
- Ülenurme vallavalitsuse 23.03.2016 korraldusega nr 102 väljastati projekteerimistingimused Villa tn 12, Villa tn J1, Villa tn 14, Villa tn 16, Villa tn 18, Villa tn 9 ja Villa tn kruntidele detailplaneeringu täpsustamiseks. Detailplaneeringut täpsustati Villa tn 9 osas järgmiselt: Villa tn 9 maaüksuse sihtotstarve muudetakse elamumaaks. Krundile võib projekteerida vastavalt Villa maaüksuse detailplaneeringule ühe lamekatusega üksikelamu ja abihoone. Ehitusala suurus on kuni 20% krundi pindalast, hoonestuse kaugus tänavast 10 m ja naaberkruntidest 4 m.
- Kambja vallavalitsuse 23.04.2020 korralduse nr 1837 alusel väljastati projekteerimistingimused Villa tn 3, Villa tn 5, Villa tn 9, Villa tn 11, Villa tn 13, Villa tn 15, Villa tn 17, Villa tn 19, Villa tn 21 ja Villa tn 23 kruntidele detailplaneeringu täpsustamiseks seoses drenaaži- ja sademevee torustikuga.
Ehitusseadustiku kohaselt kehtivad projekteerimistingimused viis aastat ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lõikest 2 tuleneb, et haldusakt kehtib kuni kehtivusaja lõppemiseni. Ülenurme vallavalitsuse 23.03.2016 korralduse nr 102 alusel väljastatud projekteerimistingimused kaotasid seega kehtivuse 23.03.2021 ning Villa 9 krundil kehtib 2011. a Villa maaüksuse ning lähiümbruse detailplaneering.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib PlanS § 140, mille lg 1 punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul soovib PlanS § 140 lg 1 punkti 2 kohaselt Villa maaüksuse osalise detailplaneeringu elluviimisest Villa tn 9 katastriüksuse osas kehtestatud kujul loobuda Villa tn 9 katastriüksuse omanik. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 punktist 33 ja PlanS § 140 lõikest 6, on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavolikogu ainupädevuses.
PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib tunnistada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei eelda sellises olukorras ülekaalukat avalikku huvi, kuid arvestada tuleb seaduse ja üldplaneeringu nõuetega ning naabrite huviga detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes, sest detailplaneeringuga seatud ehituslikud piirangud täidavad piirkonda sobivuse kõrval ka naabrite huvide ja õiguskindluse kaitse eesmärke. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel tuleb huvide kaalumisel arvesse võtta ka kehtetuks tunnistamise eesmärki.
2011. aasta detailplaneeringu kohaselt on Villa tn 9 katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa. 2016. aastal on katastriüksuse sihtotstarve vastavalt projekteerimistingimustele muudetud elamumaaks. Käesoleval hetkel kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt on krundi maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Maaomanik ostis katastriüksuse aastal 2017 ning tegemist oli elamumaa krundiga, millel kehtisid projekteerimistingimused, mis lubasid krundile rajada üksikelamu ja abihoone. Avalduse kohaselt soovib maaomanik Villa tn 9 krundi osas loobuda 2011. aasta planeeringu elluviimisest ning kasutada krunti elamumaana.
Villa maaüksuse detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 13 aastat tagasi. Villa tn 9 katastriüksuse omanikul puudub huvi detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes Villa tn 9 katastriüksuse osas. PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Kohtupraktikast tuleneb, et mida rohkem aega on detailplaneeringu kehtestamisest möödas, seda ebatõenäolisem on selle asjakohasus ja soov, et detailplaneeringut saaks muutmata kujul realiseerida. HMS § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Villa maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Villa tn 9 katastriüksuse osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas. Tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates, on praegusel juhul, arvestades avaldatud soovi, põhjendatud tunnistada Villa maaüksuse detailplaneering Villa tn 9 katastriüksuse osas kehtetuks, riivamata sealjuures kolmandate isikute huvisid ja üldist avalikku huvi. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei avalda olulist mõju planeeringualal ja selle lähiümbruses sotsiaal-, majandus-, kultuuri- ega looduskeskkonnale. Avalduses esitatud ulatuses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ülejäänud planeeringuala ulatuses detailplaneeringu elluviimist, sest detailplaneering on suuremas osas realiseeritud. Samuti ei rikuta planeeringuala ega ka naaberkinnistute omanike õigusi ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Villa tn 9 katastriüksuse osas on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Otsuse eelnõu esitati asutustele kooskõlastamiseks ning ja isikutele arvamuse andmiseks. Arvamuse avaldamise tähtajaks määrati 27.12.2024. Arvamuse avaldamise perioodil esitasid kolm isikut oma seisukohad eelnõu kohta. Üks isik nõustus eelnõuga. Üks isik nõustus eelnõuga tingimustega. Vallavalitsus kaalus esitatud tingimusi ning leidis, et esitatud tingimused on põhjendatud ning nendega tuleb arvestada järgmistes menetlusetappides. Üks isik ei nõustunud eelnõuga. Vallavalitsus pidas nimetatud isikuga läbirääkimisi ning selle tulemusel isik andis oma nõusoleku detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamisele.
PlanS § 140 lõige4 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (12 poolt, 3 vastu, 3 erapooletut).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kambja vallas Külitse alevikus asuvate Pärna tee 10 (kü tunnus 28301:001:2157) ja Pärna tee 12 (kü tunnus 28301:001:2158) maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Külitse alevikus asuvate Pärna tee 10 ja Pärna tee 12 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda 100% elamumaa sihtotstarbega Pärna tee 10 ja Pärna tee 12 maaüksuse ümberkruntimiseks ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud elamumaa juhtfunktsioon, jäädes Külitse aleviku tiheasustusala piiridesse. Planeeringualale laienevad täiendavad kitsendused tulenevad Ropka järve (EELIS kood VEE2094910) ja Riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga ehituskeeluvööndist.
Tulenevalt olemasolevast eelprojektist projekteerimaks riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu 2+2 ristlõikega maanteeks küsis vallavalitsus transpordiametilt oma 11.02.2025 kirjas seisukohti detailplaneeringu algatamise ettepanekule. Transpordiamet andis oma 07.03.2025 kirjas seisukohad planeeringu koostamiseks.
Planeeringualale ulatub kaitsealuse liigi leiukoht II kaitsekategooria veelendlane (EELIS kood KLO9104478). Üldplaneering ei välista kaitsealuse liigi elupaigas/kasvukohas ehitusõiguse määramist. Vallavalitsus küsis keskkonnaametilt oma 19.03.2025 kirjas nr 6-1/203-5 seisukohti detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule. Keskkonnaamet andis oma 26.03.2025 kirjas seisukoha, milles kinnitab, et antud asukohas ei ole liigi kaitseks moodustatud kaitseala ega püsielupaika, mistõttu kehtib isendi kaitse. Planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, seetõttu ei ole vajalik keskkonnaameti nõusolek planeeringu kehtestamiseks ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemisel. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited planeeringu algatamiseks liigi esinemise alusel, ent vajalik on silmas pidada liigile soodsa seisundi säilitamine. Planeeringu koostamisel ja ehituse kavandamisel arvestada kaitsealuse liigi elutingimustega.
Taotletav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringuala suurus on u 2,3 ha.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (13 poolt, 6 erapooletut).
Tarmo Kleimann taandas end päveakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kambja vallas Räni alevikus asuvate Ränirahnu tee 38 (kü tunnus 28301:001:1761) ja Mäenurga (kü tunnus 94901:001:0146) maaüksuste ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 08.11.2023 taotlus Räni alevikus asuvate Ränirahnu tee 38 ja Mäenurga maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Ränirahnu tee 38 ja Mäenurga maaüksuste sihtotstarvete muutmist ärimaa kruntideks ja maaüksuste jagamist (ärimaa, transpordimaa) ning ärimaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 7,5 ha.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala T1 – äri- ja tootmise maakasutuse juhtotstarbega alal. Kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (13 poolt, 5 erapooletut).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mille eesmärk on algatada Kambja vallas Soinaste külas asuva Tõrvandi tee 40b maaüksuse (kü tunnus 28301:001:1760) detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Soinaste külas asuva Tõrvandi tee 40b maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tõrvandi tee 40b maaüksusele ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramist üksikelamu ja kuue abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt ei ole planeeringualale juhtfunktsiooni määratud ning planeeringuala asub maatulundusalaks reserveeritud alal (lage ala). Planeeringuala ei asu üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud alal. Alale rakenduvad täiendavad piirangud tulenevad planeeringuala asumisest maaparandussüsteemi maaalal (Tõrvandi I). Taotletav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Planeeringuala suurus on u 1,3 ha.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi selgitas, et komisjon ei toetanud vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud (poolt 1, vastu 1, erapooletuid 4).
Volikogu võttis otsuse vastu (12 poolt, 1 vastu, 6 erapooletut).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kambja vallas Reola külas asuva Mingi tee 9 (kü tunnus 94901:001:0690) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise lepingud sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati taotlus Reola külas asuva Mingi tee 9 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Mingi tee 9 kinnistu osas kehtib Ülenurme vallavolikogu 12.04.2005 otsusega nr 35 kehtestatud Nurme, Härtsi, Nirgi ja Uhti kinnistute detailplaneering.
Ülenurme vallavalitsuse 15.06.2017 korraldusega nr 195 jagati Mingi tee 9 maaüksus kaheks. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigus jäi moodustatud Mingi tee 9a maaüksusele. Mingi tee 9 maaüksusele ehitusõiguse määramiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda 100% tootmismaa sihtotstarbega Mingi tee 9 maaüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuga taotletakse ehitisealust pinda kuni 1340 m² ning täisehituse protsenti 50%.
Planeeringuala suurus on u 3134 m2.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud T1 – äri- ja tootmise ala maakasutuse juhtfunktsioon. Vastavalt üldplaneeringule ei planeerita valda ühtegi olulise keskkonnamõjuga tootmisala (st ettevõtteid, mille tootmistehnoloogiad ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks). Planeeringuala jääb Reola küla tiheasustusala piiridesse. Planeeringualale laienevad täiendavad kitsendused tulenevad planeeringuala asumisest Tartu lennujaama lennuvälja kaitsevööndis. Kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette taotleda tasuta ja tähtajatu notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmist Kambja valla kasuks Tartu maakonnas Kambja vallas Laane külas asuvale 22132 Ülenurme–Külitse tee kinnisasjale, kinnistusosakonna registriosa nr 5744550, katastriüksus tunnusega 94901:008:0034.
Isiklik kasutusõigus seatakse projekteeritud Ülenurme–Külitse jalgratta- ja jalgteele juurdepääsuteede ehitamiseks, omamiseks ja avalikuks kasutamiseks.
OÜ Esprii on koostanud Ülenurme–Külitse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti II etapi muudatusprojekti lahenduse. Projektis on lisatud ühendusteed jalgratta- ja jalgtee ning riigitee vahele. Projekti muudatuse eesmärk on tagada jalakäijate ohutum maantee ületus ja ühendus jalgratta- ja jalgteega Sambla ja Juuristiku teedelt.
Transpordiamet on projekti muudatuse kooskõlastanud 15.11.2024 ja juhtinud tähelepanu, et isikliku kasutusõiguse seadmiseks tuleb esitada transpordiameti maade osakonnale riigivara kasutamiseks andmise taotlus. Kambja vallavalitsus esitas taotluse transpordiametile 04.04.2025, millega amet nõustus isikliku kasutusõiguse seadmisega 09.04.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/263.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla munitsipaalomandisse Kambja vallas Õssu külas asuv Eerika põik kinnistu (kü tunnus 94901:005:1758, registriosa nr 8652750, sihtotstarve 100% transpordimaa), pindalaga 3440 m2 ja seada isiklikud kasutusõigused valla kasuks järgnevalt:
- Eerika põik 12 (kü tunnus 94901:005:1756) tee avalikuks kasutamiseks
- Eerika põik 4 (kü tunnus 94901:005:1752) tee avalikuks kasutamiseks
- Pistriku jalgtee (kü tunnus 28301:001:0469) sademevee torustiku omamiseks.
OÜ Eerika Kodud (registrikood 16393562) esitas 27.01.2025 Kambja vallavalitsusele taotluse Õssu külas Laikasküla detailplaneeringu nr DP 05-015 alal asuvate taotleja poolt välja arendatud sõidu- ja kõnnitee ning tänavavalgustuse üleandmiseks ning kinnistutelt Eerika põik 2; 4; 6; 8; 10 ja 14 Kambja valla kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.
Seoses Ülenurme vallaga 07.04.2010 sõlmitud lepingu järgsete kohustuste täitmisega detailplaneeringu alal, soovib arendaja Kambja vallale võõrandada transpordimaa kinnistu koos sellel paiknevate oluliste osade ja päraldistega.
Transpordimaa on moodustatud Õssu küla Laikasküla maaüksuse detailplaneeringuga DP 05–015. Detailplaneering on kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 20.04.2010 otsusega nr 11.
Katastriüksustel paikneb vastavalt planeeringule väljaehitatud kõvakattega eratee (EHR kood 221422338), sademeveetorustik (EHR kood 221422337) ja tänavavalgustus (EHR kood 221422339). Kõigile rajatistele on antud kasutusload. Teed ei ole eelnevalt kantud teeregistrisse ega määratud avalikku kasutusse.
Lisaks paiknevad katastriüksusel kinnistusraamatu andmetel kolmandatele isikutele kuuluvad: veetorustikud (AS Tartu Veevärk), kanalisatsioonitorustikud (AS Tartu Veevärk) ja elektrimaakaabelliinid (OÜ Elektrilevi).
Katastriüksusel paiknev sidekanalisatsioon (EHR kood 221422341) jääb OÜ Eerika Kodud omandisse ja omandatavale kinnistule seatakse sellekohane isiklik kasutusõigus.
Omandatav tee kantakse pärast omandamist teeregistrisse ja määratakse valla poolt avalikku kasutusse.
Valla huvi on omandada detailplaneeringu alale jääv transpordimaa, et tagada piirkonna elanikele ohutu ja turvaline ligipääs oma kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt.
Vallavalitsuse eratee avalikes huvides omandamise komisjon on kontrollinud transpordimaade ja sellel paiknevate tänavate seisukorda ning dokumentatsiooni vastavust eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise korrale.
Komisjon tuvastas, et Eerika põik katastriüksusel 94901:005:1758 Õssu külas asuv transpordimaa koos sellel asuva tee ja teiste päraldistega on välja ehitatud vastavalt detailplaneeringule ja vastab korras kehtestatud nõuetele. Komisjoni 03.03.25 protokolli nr 4 kohaselt on komisjon teinud ettepaneku transpordimaa omandamiseks Kambja valla poolt.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Vallavolikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette mitte nõustuda geoloogilise uuringu loa väljastamisega OÜ-le Kavastu Põld (registrikood 10084371) Kaatsi II uuringuruumis.
Keskkonnaamet on võtnud menetlusse OÜ Kavastu Põld (registrikood 10084371, aadress Pargi tn 4, Kambja alevik, Kambja vald, Tartu maakond, Eesti) 10.03.2025 esitatud Kaatsi II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 10.03.2025 nr DM-131506-1, edaspidi uuringuluba). Parandatud taotlus esitati 14.03.2025 (DM-131506-4). Kaatsi II uuringuruum asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kaatsi külas, eraomandisse kuuluval Pedamäe kinnistul (kü tunnus 28203:006:0182). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 4,04 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, millele on uuringute järel võimalik taotleda kaevandamisluba.
Maapõueseaduse kohaselt annab uuringuloa keskkonnaamet, kes saadab loa andja uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.
Kaatsi II uuringuruumist lõunas asub aktiivne Kaatsi liivakarjäär, mille kaevandamisluba kehtib kuni 21.04.2032. Kaatsi liivamaardla mäeeraldise pindala on 4,78 ha ja Kaatsi II geoloogilise uuringu loa seletuskirja järgi on maavarade registri põhjal seisuga 31.12.2024 arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 79 tuhat m³ ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 458,335 tuhat m³.
Tartu maakonnaplaneeringu alusel on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga. Planeeringu peatükis 14.1. on märgitud „Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.“ ja peatükis 12.1. „Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel.“ Maa- ja ruumiameti kaartidelt selgub, et Kaatsi II uuringuruumi ala on hetkel määratud mahepõllumajandusmaaks.
Kambja vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ kohaselt on tegemist maakondliku tasandi väärtusliku maastikuga ning üldplaneeringus on märgitud: „Kambja-Sirvaku mnt äärne ala (Suure-Kambja, Kaatsi ja Sirvaku küla). Maastiku väärtuseks on hästi säilinud ajalooline maastikumuster traditsioonilise maakasutuse ja taluehitistega“. Kaatsi II uuringuruum külgneb üldplaneeringu järgi ka rohevõrgustiku tugiala ühendava Porijõe rohekoridoriga.
Lähim majapidamine asub uuringuruumi läänepiirist ligi 100 m kaugusel katastriüksusel Pedaja (kü tunnus 28203:006:0181).
Eelnõus peetakse oluliseks, et uuringuruumi puhul on tegemist maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku põllumajandusmaaga ja kehtiva üldplaneeringu järgi maakondliku tasandi väärtusliku maastikuga. Kui geoloogilisest uuringust edasi taotletaks kaevandamisluba, siis jääks lähim majapidamine vaid ligi 100 m kaugusele. Kaatsi II uuringuruumi kõrval on toimiv Kaatsi liivakarjäär, mille kaevandamisluba kehtib veel 7 aastat. Eelnõus leitakse, et Kaatsi II uuringuruumis ei ole põhjendatud teostada geoloogilisi uuringuid enne, kui kõrval asuva Kaatsi liivamaardla varud on ammendatud ja karjääri ala korrastatud, arvestades, et geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud.
Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).
Vallavanem Alar Arukuusk esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla munitsipaalomandisse hoonestatud kinnisasi registriosa numbriga 3294204 (endine kauplus-kohvik) asukohaga Tartu maakond, Kambja vald, Külitse alevik, Kiigemäe tee 3 katastritunnusega 94901:005:0138 maksumusega 114 000 eurot.
Kambja vallavalitsus näeb vajadust Külitse alevikus ja lähipiirkonnas leida võimalusi avalike teenuste pakkumise parandamiseks. Piirkonnas puudub arvestatav hoone või ruum, mis võimaldab pakkuda muuhulgas sotsiaal-, noorsoo- ja vanemaealistele suunatud teenuseid. Tõrvandi raamatukogu Külitse harukogu kasutatavad ruumid ei vasta vajalikule suurusele, ei võimalda pakkuda kvaliteetset teenust ning korraldada üritusi. Kehtivas Kambja valla 2023 – 2030 arengukavas on nimetatud üheks investeeringuvajaduseks noortekeskuste ruumide leidmine valla eri piirkondades. Samuti on nimetatud üheks väljakutseks raamatukogude säilitamine, kaasajastamine, teabe- ja kogukonnakeskuste arendamine.
Tõrvandi raamatukogu arengukava kohaselt on raamatukogu üheks nõrkuseks ruumipuudus ja ruumide seisukord. Külitse kohalik kogukond on aktiivne, korraldatakse üritusi, kuid puuduvad ruumid, mis võimaldaksid aastaringselt kogukonnatööd teha. Senini on sobiva ning hea asukohaga hoonestatud kinnistu leidmine piirkonda olnud keeruline. Sobiva kinnistu otsingu tulemusena on selgunud, et Külitse aleviku Kiigemäe tee 3 ehk Külitse endise kaupluse kinnistu omanik on huvitatud kinnistu võõrandamisest lõpliku maksumusega 114 000 eurot.
Hoonestatud kinnisasi registriosa numbriga 3294204, asukohaga Tartu maakond, Kambja vald, Külitse alevik, Kiigemäe tee 3 (katastritunnus 94901:005:0138) on pindalaga 2 430 m², kinnistu sihtotstarbeks on 50% elamumaa ja 50% ärimaa (kehtiva üldplaneeringu järgselt elamuala). Kinnistul paikneb endise kauplus-kohviku ühekordne hoone (EHR kood 104037571), ehitisealuse pinnaga 326 m². Kinnistul on toimiv elektriühendus ning hoone põhikonstruktsioonid on tugevad. Lisaks paiknevad kinnistul kaev ja kõrvalhoone. Kinnistu omanik on OÜ Tööohutuse infokeskus (registrikood 11944537).
Vastavalt Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA 16.03.2025 eksperthinnangule on Kiigemäe tee 3 asuva hoonestatud kinnisasja turuväärtus väärtuse määramise kuupäeval 117 000 (ükssada seitseteist tuhat) eurot ehk 476 eurot/m² hoone suletud netopinna arvestuses. Turuväärtus sisaldab käibemaksu, kui müüjal on seadusest tulenevalt kohustus lisada vara võõrandamisel käibemaks.
Vallavalitsuse hinnangul on kõnealune kinnistu sobilik tulevikus avalike teenuste, sh raamatukoguteenuse pakkumiseks. Kinnistule on väga hea ligipääs avalikus kasutuses olevalt Külitse kaupluse teelt, lisaks Kambja valla omandis olevalt Järve–Poe jalgteelt. Kinnistu paikneb strateegiliselt heas asukohas, aleviku keskusalal, kuhu on lihtne liikuda erinevatest suundadest. Kinnistu lähedal on piisavalt ruumi parkimise korraldamiseks. Kinnistu on haaratud lähiaastatel realiseeritava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Samuti paikneb kinnistu vallale kuuluva Kiigemäe kinnistu, st piirkonna puhkeala vahetus läheduses. Omandatavale kinnistule on tulevikus kavas rajada avalike teenuste (sh raamatukogu ja kogukonnategevused) pakkumiseks hoone. Rahalised vahendid kinnistu omandamiseks on ettenähtud Kambja valla 2025. aasta eelarves.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Vallavolikogu võttis otsuse vastu (15 poolt, 1 vastu, 3 erapooletut).
Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi esines ettekandega.
Eelnõu näeb ette kinnitada komisjoni liikmeteks:
- Aivar Aleksejev
- Arne Peda
- Sarah-Triin Nõmmistu
- Illari Lään
- Meelis Jürgens
- Liina Salujõe
- Karin Raid
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid. Samuti tuleb volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestada erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Kambja valla põhimääruse kohaselt kinnitab volikogu komisjoni liikmed komisjoni esimehe esildisel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt 7-liikmelisena.
Kambja vallavolikogu 16. novembri 2022 otsusega nr 87 valiti volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimeheks Toomas Arumägi ja aseesimeheks Alan Uibo. Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi esitas 16.04.2025 kinnitamiseks arengu- ja planeerimiskomisjoni uue koosseisu.
Volikogu otsustas liikmed kinnitada (19 poolt).
Ettekandja vallavanem Alar Arukuusk.
Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks.
Järgmine volikogu istung toimub 21.05.2025.
Istung lõppes kell 19.10.
