2024. aasta sügisel tuli Kambja naisansamblil Lüüra ühes proovis spontaanne mõte: võiks Reola naisansambliga SO-LE teha ühiskontserdi ja võtta punti ka ühe toreda meesansambli. Mõte edenes meie peades ja edukate läbirääkimiste tulemusena hakkas see „luudele liha koguma“: varsti leidsime toreda saali ning veel toredama eesmärgi.
Ja nii juhtuski, et 15. märtsil leidis Tartus Tiigi Seltsimajas aset kontsert, mis oli pühendatud meie kõigi emakeelepäeva auks, südame paituseks ja meelerõõmuks. See ilus varakevadine laupäev tõi kokku nii Tartu linna kui ka Kambja valla isetegevuslasi, kelle sügaval südames on muusika- ja kultuurielus kaasalöömine ning oma kuulajatele unustamatu elamuse pakkumine. Teoks saanud esimesel sedalaadi emakeelepäeva kontserdil sai nautida hingega esitatud laule kolme ansambli esituses ja kauneid luuleridu teatristuudio ning eesti keele ilu asjatundja esituses.
Kontserdi avasõnad lausus värsiridade kaudu Tartu Raatuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maila Jürgenson. Muusikalise avalöögi andsid rõõmsad naised Reola naisansamblist SO-LE, mille juhendaja Ülle Parts oskab alati esile tuua naishäälte võlu. Nende laulud kandsid endas soojust ja emotsioone, kõnetades kuulajate hinge ning lõid kauni aluse kontserdi järgnevatele esinejatele.
Järgnevalt esines Vanemuise meesansambel WanSel, kelle esitus tõi lavale meeste hääled, mis pakkusid värskendavat kontrasti naishäältele. Vanemuise meesansambli WanSeli meesenergiast laetud esitused tõid endaga kaasa kevadiselt üleva meestelaulu ilu, suutes iga kuulaja hinge puudutada ja südameid võluda. Nende toredate meeste hääli seab ja laule juhendab juhendaja Mai Rand.
Kontserdi lõpuks astus lavale Kambja naisansambel Lüüra, mille juhendaja Kristel Tikk oli kontserdiks valinud kaunid mitmehäälsed ning õrnad lood, et rõhutada eesti keele ilu ja õrna algust peatselt saabuvale kevadele. Lüüra esitatud laulud kandsid endas sügavat tähendust ja armastust meie emakeele vastu, lõpetades kontserdi toredate muusikaliste elamustega, mis jäid kindlasti hinges kõlama veel kogu päevaks.
Vahepalaga esinesid Jakobi Mäe teatristuudio lapsed, kes tõid lavale Ellen Niidu luulekava „Aastaajad“. Nende siiras ja hinge puudutav esitus meenutas meile, kui vägevad ning elujõulised on laste öeldud sõnad ja laste mõeldud mõtted, kui nad koos laulavad ja luulet loevad. Nende nooruslik energia ja naeratused valgustasid saali, tuues publikule rõõmu ning helgust. Kontserdi sidus üheks tervikuks Tartu Raatuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maila Jürgenson, kelle südamlikud sõnavõtud ja loominguline lähenemine ühendas kogu kontserdi täiuslikuks elamuseks. Maila Jürgenson võlus kontserdikuulajate südameid nii enda autoriluulega kui ka teiste poolt kaunilt seatud sõnadega. Tema esitused, mis kandsid endas eesti keele ilu ja rikkust, olid tõeliselt unustamatud.
Selle kauni kontserdi korraldamisel saime toetuda Margit Reinkubjase lahkele koostööle, kes andis võimaluse ja toe, et see imeilus üritus oleks võimalik. Tänu sellele koostööle said kõik osalised osa ilusast üritusest, mis sellisel kujul toimus esimest korda. Suur tänu Margitile!
Suur tänu ka publikule, kes täitis saali ja toole pidi isegi juurde otsima! Rõõm oli pakkuda kultuuri, kui publikult peegeldus esinejatele tagasi rahulolu ja rõõmu – see on parim tunne.
Suured tänud kõigile, kes tegid selle kontserdi võimalikuks! Oleme juba võtnud plaani ka järgmise aasta kontserti, et luua sellest ilusast algatusest kaunis traditsioon. Olete kõik oodatud, sest emakeeles on ilus laulda ja luuletada!
Lichettey Aavik
Kambja naisansambel Lüüra ansamblivanem
