SA Tallinna Koolitervishoid kooliõed avaldavad muret, et laste ja noorte vaktsineerimise tase on langenud kriitilise piirini. Kui 2019. aastal oli vaktsineerimisest keeldujate tõttu ligi 10% lastest vaktsineerimata, siis 2024. aastal on mumpsi-leetrite-punetiste vaktsineerimisest jäänud kõrvale juba enam kui kolmandik õpilastest.
Kooliõdede üks paljudest tööülesannetest on tegeleda õpilaste vaktsineerimise korraldamise ja vaktsineerimisega. Tallinna kooliõdesid koondava Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu sõnul on vaktsineerimistega hõlmatuse protsent planeeritust madalam keeldumiste tõttu ja seda kõikide vaktsiinide puhul. „Oleme kriitilises hetkes, kus tuleb julgustada lapsevanemaid vaktsineerimisotsuseid langetama. 2024. aastal oli meie õdede poolt mumps-leetrid-punetiste vastu vaktsineerimisi planeeritud 5749 õpilasele. Vaktsineeritud sai 3593 õpilast, mis tähendab, et 2156 last ei ole selle ohtliku haiguse eest kaitstud,“ selgitas Reinsalu Tallinna koolide õpilaste näitajast rääkides.
Sarnaselt on langenud ka difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus. Planeeritud 5677 doosist sai tehtud vaid 4417, mis tähendab, et 1260 noort jäid vajalikust immuunkaitsest ilma. Tegemist on 15–17-aastastele suunatud vaktsiiniga, mis annab neile kaitse järgnevaks kümneks aastaks.
Inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerimine, mis alates 2023. aastast on tasuta nii poistele kui tüdrukutele, näitab samuti madalat hõlmatust. Lõppenud aastal planeeriti vaktsineerimisi enam kui 15 000 õpilasele, kuid vaktsineerimisega haaratus oli vaid 60% tüdrukutest ja 50% poistest. „Nii nagu teiste nakkushaiguste leviku piiramiseks on ka HPV puhul vajalik kollektiivne immuunsus. Kui piisavalt suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, ei pääse haigused nii kergesti levima ning kaitstud on ka need, kes ise tervislikel põhjustel vaktsiini saada ei saa,” rõhutas Reinsalu. HPV on laialt levinud ja võib põhjustada eluohtlikke vähivorme, mida saab vaktsineerimisega kuni 70% ulatuses ära hoida.
Terviseameti andmetel on ajavahemikul 1.01.2024 kuni 15.01.2025 Eestis registreeritud 258 läkaköha haigusjuhtu, mis on 8,6 korda rohkem kui samal perioodil aasta varem, mil kinnitati 30 haigusjuhtu. „Kui vaktsineerimata laste arv kasvab, suureneb ka oht, et puhangud muutuvad laialdasemaks,“ toonitas Reinsalu olukorra ohtlikkust.
Kooliõdede sõnul on vaktsineerimise hõlmatus madal mitte ainult keeldumiste, vaid ka vanemate passiivsuse tõttu. Paljud lapsevanemad ei keeldu otsesõnu, kuid ei võta ka vaktsineerimise korraldamiseks aega, jättes nõusolekule reageerimata. „On oluline, et vanemad mõistaksid – vaktsineerimine ei ole ainult isiklik valik, vaid see mõjutab kogu koolikeskkonda. Kui liiga suur osa lastest jääb vaktsineerimata, võib see viia haiguspuhanguteni,“ märkis Reinsalu ja kinnitas, et kunagi ei ole hilja alustada või jätkata vaktsineerimist.
Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi teostatakse kooliõe poolt järgmisi vaktsiine: 12–18 aastat – inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin tüdrukutele ja poistele, 13 aastat – leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiin (2. doos), 15–17 aastat – difteeria-teetanus-läkaköha (dTpa) vaktsiin (6.doos).
Kooliõed kutsuvad lapsevanemaid üles laste vaktsineerimise vajadusse tõsiselt suhtuma, sest parim teaduslikult põhjendatud viis nakkushaiguste ennetamiseks on immuniseerimine.
