Stardib teabekorjemäng „Ühes eesti raamatus on kirjutatud…“

352

Kui kõik läheb nii nagu on mõeldud ja kavatsetud, siis alates eesti raamatu aasta esimesest päevast kuni selle viimase nädalani (ehk 2026. aasta märtsini) esitatakse Kambja ja Külitse raamatukogu egiidi all huvilistele küsimusi teabekorjemängus „Ühes eesti raamatus on kirjutatud…“.

Kes soovib liituda selle omapäraselt meelelahutusliku ja meelelahutuslikult omapärase mänguga, peaks endast teada andma e-kirja teel (teabekorje.raamatuaastal@gmail.com). Iga nädala esmaspäeval saadetakse mängus osalejatele kolm küsimust, mille vastuseid oodatakse järgmise esmaspäeva päiksetõusuni. Teabekorje avanädala kahele küsimusele saab vastuseid anda esmaspäeva, 10. veebruari päikesetõusuni. Suuri auhindu ei ole võimalik kahjuks lubada, kuid kõik osalejad saavad loodetavasti uusi või täiendavaid teadmisi.

Meie teabekorjemäng on pühendatud kirjanik Ain Kaalepile, sest sõna “teave” kuulub just tema (sõna)loomesse. Koolieas elas Ain Kaalep mõned aastad Suure-Kambjas.
Teabekorjemänguga liitumine ja sellest lahkumine on kõigile vaba. Kui osavõtjakohad täituvad, siis liitumine peatatakse.

Kes otsib, see leiab! Kes mängib, see lustib!

Teavet! Teava! Teavet – just selliselt kõlaks Karlssoni lipukiri, kui ta võtaks osa meie teabekorjemängust.

Toivo Ärtis

Teabekorje küsimused
  1.  30.01
    Ühes eesti raamatus on kirjutatud: “Poiss tõusis heintel istukile, vaatas ringi, nägi, kuidas tööpoisid rahulikult magama jäid ja mõni nendest teist külge pööras, ning ta tundis, et täna iseäranis raske oli tõusta ja et uni iseäranis magus.”Eesti kirjanduse päev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 2023. aastast kirjanik A. H. Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue traditsiooni juurutamisega käis kaasas seegi, et ajakirjanikud võtsid kaamerad ja mikrofonid ning läksid tänavale küsima, mida rahvas sellest arvab. Kui Tammsaarel endal olnuks võimalus vastajate hulka juhtuda, saanuks ta vastuseks kasutada just neid sõnu, millega ta pealkirjastas oma loometee alguses ühe jutustuse. Millisest jutustusest on jutt?
  2. 30.01
    Ühes eesti raamatus on kirjutatud: “Forseliuse esimene aabitsatrükk (1685) pole säilinud. Uus trükk aastast 1687 konfiskeeriti, pastorid pidid loovutama koguni oma isiklikud eksemplarid. Eestimaal oli see aabits keelustatud, küll aga tarvitati õpikut Liivimaal.”Tänases Eestis ei ole ainsatki inimest, keda oleks õpetatud Forseliuse aabitsa toel, kuid on palju inimesi, kes võiksid olla Forseliusele eriti tänulikud tema aabitsateo ja sellega kaasnenud võitluste eest. Kui suvaliselt nimetada, siis selliste inimeste sekka sobiksid Laine Mägi, Anu Välba, Ädu Neemre, Tiit Vähi, Jaan Tätte, Lauri Läänemets… Miks eelnimetatud isikutel on põhjust tänutundega mõelda Forseliusele?
Kino maale
EelmineKambja vald võtab tööle koduhooldustöötaja
JärgmineMerike Lang pälvis Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri elutööpreemia