Ignatsi Jaagu kooli õpilased ja õpetajad võtsid eesti raamatu aasta vastu tervitusretkega raamatusõbralikus Kambja alevikus.
Iga Kambja kooli õpilane, õpetaja ja soovi korral ka lapsevanem sai eesti raamatu aasta avapäeval teha Kambja aleviku kergliiklusteedel enam kui pooltuhat sammu. Neist esimese viiesajaga meenutati ja austati eestikeelse raamatu senist olemis- ja edenemislugu. Kõik järgmised sammud tegi iga kõndija selle nimel, et eesti raamatu teekond oleks jätkuvalt hoogne ja viiks kindlalt ikka heatahtlikku tulevikku, mis kumab praegu alles salapärases kauguses. Iga astuja otsustada oli, mitu sammu ta eesti raamatu aasta alguse puhul tegi. Kambja koolis ollakse kindlad, et kõigi toimunud ja toimuvate muutuste ning muutumiste kiuste on ikka ja alati meie keskel neid, kes lähevad edasi koos raamatuga – eestikeelse raamatuga.
Raamatusõbralikus Kambjas tegutses kaugetel aegadel ligi neli aastakümmet koolmeistrina Ignatsi Jaak, kelle lugemisoskust oli näinud ja kuulnud ka Rootsi kuningas. Kui talulaste õpetamisel oli Ignatsi Jaagul abi teadmistest, mida ta oli saanud enda õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse koostatud aabitsast – ühest esimesest eestikeelsete seas, siis köstrina kasutas ta lõuna-eestikeelset Wastset Testamenti, mille tõlkijateks olid kambjalased – kirikuõpetaja Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Kõiki neid ja nende tegusid on nimetatud Kambja kirikuaias asuvatel mälestuskividel, mille juurde jäetakse tervitusretkel osalejate nimel küünlalaternad, milles on valgusandjaks LED pirnid. On peetud õigeks, et eesti raamatu aasta avamise puhul ei kasutata Kambjas pidulikkuse loomiseks rahvakooli mälestusaias asuvat tulealtarit ega elavat küünlatuld, sest vastaliste tahtel oli esimese eestikeelse raamatu tiraaži saatuseks tules hävitamine.
Tervitusretkelised tegid peatuse ka suurtest kivitahkudest kujundatud avatud raamatu juures. Selle vasakpoolselt leheküljelt saab pronkstähtedesse valatult lugeda isamaalauliku Hando Runneli värsiridu: „kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“. Auväärse kirjaniku mõte „rahvas algab raamatust“ on valitud ka eestikeelse raamatu juubeliaasta juhtmõtteks. Kambjat sobiks nimetada ka eesti raamatu aasta pealinnaks, sest Hando Runneli luuleridadega kiviraamat hakkas Kambja kiriku ümbrust ilmestama juba 1991. aasta kevadel – seega enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist.
Raamatusõbraliku Kambja juurde kuulub iseenesestmõistetavalt ka raamatukogu, mis alustas tegevust 1913. aastal veidi üllatuslikus kohas – tollase apteegihoone eeskojas – ja mahtus esialgu vaid ühte kappi. Raamatuid laenutas tööst vabal ajal apteeker ning see toimus üldjuhul vaid pühapäeviti. Mõni aeg pärast teist ilmasõda viidi raamatukogu paljudeks aastateks Suure-Kambja külla, kuid paraku hävis see seal tulekahjus koos kultuurimajaga. Kui raamatukogu 1973. aastal Kambjasse uuesti loodi, anti sellele kunagises kirikuteenijate majas üks toake, mille kolmkümmend meetrit põrandapinda jääks alla mõnes tänapäevases villas asuvale vannitoale. Toona tuli Kambjasse uueks raamatukoguhoidjaks kõige paremas kvaliteedis inimeste inimene Vaiki Agarmaa, kes ei pidanud paljuks sedagi, et viia üle tänava asunud haiglasse inimestele raviloleku ajaks raamatuid.
Kambjas jätkub raamatujutte ja jutte raamatutest. Ühe tervitusretkega ilmselt kõigist ja kõigest rääkida ei jõuta.
Meie kõigi eesti raamatu aasta
Kui koosmeelse loosungi „Meie kõigi eesti raamatu aasta“ järel asus terve koolipere aleviku kergliiklusteedel samme lugema kell 10, siis pidulikumas toonis aktusele koguneti saali juba kell 9.
Eesti keele õpetaja Tiina Tiidebergi eestvedamisel on koolimajas avatud väljapanek nii erinevate aegade aabitsatest ja koolitöötajate lemmikraamatutest. Kunstiõpetaja Ulvi on valinud väljapanekule õpilaste kujundatud eksliibriseid ehk raamatuviitasid. Kooliga samas hoones asuvas raamatukogus on pandud välja trükiseid, mis olnud juba mitme põlvkonna lemmikuteks. Näitusele „Vana hõbe“ on leitud eestikeelseid raamatuid nii Eesti Vabariigi kui Eesti NSV algusaegadest.
Järgmine eesti raamatu aasta kaalukas ettevõtmine peaks Kambja kooli- ja raamatukoguhoonesse jõudma 17. veebruariga algaval töönädal. Siis on Kambja päris esimeseks kohaks Eestis, kus inimesed saavad osaleda suure raamatuloolise vaiba valmimisel, mida valmimisel hakatakse eeldatavasti näitama ja hoidma Eesti Rahva Muuseumis.
Toivo Ärtis