Reola lahingu sajandat aastapäeva tähistati väärikalt

Kuuste kooli huvijuht Kaido Mark, kellelt detsembrikuu vallalehes ilmusid kirjutised Reola lahingu 100. aastapäeva tähistamise plaanidest ning väljavõtted ammuste sündmuste keerises olnud sõjameeste mälestustest, võib nüüd rahulolevalt tunnistada, et kõik kavandatud ettevõtmised said teoks, ning tunnustada häid kolleege ja koostööpartnereid, kelle abita ei olnuks ürituse õnnestumine mõeldav.

Reola lahingu aastapäeva tähistamist kavandades sai Kuuste kooliperel kohe selgeks, et ühe päeva peale seda kõike ära ei mahuta. Nii saigi paika ambitsioonikas plaan, et Reola lahing – ja üldse Vabadussõja murrangulised sündmused – peavad nähtaval-kuuldaval olema vähemalt kolmel päeval.

Põnev tutvumiskäik soomusrongile „Wabadus”

Alustasime 16. jaanuaril, kui õpilased käisid Tartu vaksalis tutvumas põneva eksponaadiga. Tegemist oli tõetruu koopiaga Vabadussõja-aegsest soomusrongist, kus sai uudistada nii suurtüki-, dessant- kui ka sanitaarvagunit. Soomusrongi „Wabadus” ühel platvormil oli näha ka omaaegne soomusauto, mille entusiastlikud meistrimehed Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ehitasid.

Meil oli hästi tore giid, kes kaasahaaravalt kirjeldas soomusrongi ülesandeid Vabadussõjas, võitlejate elu-olu vagunites ja oskas välja tuua nii mõnegi humoorika seiga. Sõja alguskuudel olid soomusrongid veel üsna kehvalt soomustatud ning sõdurite olmetingimused, sealhulgas pesemisvõimalused väga kesised. Nii hakkaski vaenlaste hulgas levima kuuldus, et välisriikide sõjamehed on eestlastele appi tulnud, kuna soomusronglased olid lahingutolmust ja püssirohusuitsust nii määrdunud, et nägid välja nagu mustanahalised võitlejad.

Laserrelvamäng aitas õpetada meeskonnatööd

Järgmisel päeval said Kuuste ja Sillaotsa kooli õpilased proovida, kui palju kaalub täpne koopia omaaegsest tulirelvast ja mismoodi organiseerida juhuslikult kokku pandud seltskonda edukalt tegutsevaks meeskonnaks. Külalised Valga militaarmuuseumist viisid läbi laserrelvamängu, mille käigus tuli oma „elusid“ säilitades rünnata ühte kindlat objekti. Viimane muutis värvi vastavalt sellele, kumma poole tegutsemine oli tulemuslikum.

Vahva oli jälgida, kuidas osa „võitlejaid“ redutas suurema osa mängust „elu“ hoides puu või põõsa taga, teine osa aga ründas ennastsalgavalt sihtmärki, et oma meeskonnale edu tuua. Siiski tuleb märkida, et hoolimata tõelisest koerailmast jäid mängus osalejad ettevõtmisega rahule ja tundsid huvi, millal järgmine madin tuleb. Kuum tee ja pirukas süvendasid rahulolu veelgi.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua, et täpselt saja aasta vanuseid lahingumälestusi lugedes selgub, et valitsesid peaaegu samasugused ilmaolud: tuuline ja sombune sulailm. Ja mängupaik oli samas kohas, kus sajand tagasi käis võitlus elu ja surma peale – Vana-Kuuste mõisa vabastajad ründasid just härrastemajast ida suunal kulgevat alleed pidi.

Hardas meeleolus tähistuspäev

Reola lahingu 100. aastapäeva tähistamise kõrghetk saabus reedel, 18. jaanuaril, kui koguneti Kuuste kooli saali, kus kõigepealt kõlas ühiselt lauldud hümn ning kodutütred ja noorkotkad süütasid mälestusküünlad. Seejärel toonitas Sillaotsa kooli õpetaja Taivo Kirm, et Reola lahing kuulub Vabadussõja olulisemate lahingute hulka, kuna just siin löödi otsustavalt tagasi enamlaste katse Tartu tagasi vallutada ja loodi eeldused võidukaks edasitungiks lõuna suunal.

Kuuste kooli ajalooõpetaja Mart Kimmel kutsus kõiki olema üksteise suhtes sõbralikud ja hoolivad, sest ainult üksmeelselt tegutsev rahvas suudab jagu saada ka kõige raskematest katsumustest. Suuresti tugines edu Vabadussõjaski valmisolekule allutada üksikisiku soovid ja tahtmised ühise eesmärgi saavutamisele.

Meeldiva üllatusena oli kohale saabunud EV100 korraldustoimkonna suursündmuste juht Margus Kasterpalu, kes kiitis meid Reola lahingu aastapäeva ladusa korralduse eest.

Lühikese pildiettekandega tuletasime meelde lahingu aastapäeva varasemaid tähistamisi ja pärast kohvipausi suundusimegi Reolasse mälestussamba juurde.

Vana Tartu-Võru postitee ääres kõrguval nõlval mahtusid koolipere ja külalised kenasti ümber ausamba, et vaikses harduses kuulata sõnavõtte, mis austusega meenutasid sajanditaguseid sündmusi. Kaitseliidu Tartu maleva pealiku abi Ivar Sibul rõhutas muu hulgas noorte tähtsust Eesti kaitsevõime arendamisel ja kutsus kooliõpilasi kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse astuma. Kambja valla poolt esines sõnavõtuga abivallavanem Ivar Tedrema ja Kuuste kooli lillekimbu asetas mälestussamba jalamile õppealajuhataja Ene Rooma.

Reola lahingu kangelaste mälestuseks kõneles Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus, kelle jutust jäid kostma sõnad „armastus“ ja „truudus“ – seda nii pere kui ka kodumaa suhtes.

Riigikantselei poolt oli uhke pärja kaasa toonud Margus Kasterpalu.

Reolast tagasi pöördudes valdas südant uhkuse- ja tänutunne. Sellised suured ettevõtmised saavad õnnestuda vaid siis, kui ollakse valmis koostööks ja abi pakutakse enne, kui jõuad üldse paluma hakatagi. Oma maja kolleegide tuge ja mõistmist kogen ma päevast päeva, ühistegevused heade naabritega Sillaotsa koolist on alati olnud rahulolu pakkuvad.

Tänan hr Ivar Tedremad, kes aitas lahendada lumelükkamise probleemi ausamba vastas olevalt platsilt, et külaliste autod ja koolirahvast sõidutanud buss ohutult parkida saaksid. Aitäh ka sulle, Aivar Paulson, töö korraliku teostamise eest!

Kuna Reola lahingu, mille üks osa oli Vana-Kuuste mõisa vabastamine, mälestuse väärtustamine puudutab tervet kogukonda, oli hea meel kohaletulnute seas näha ka kohaliku meesseltsi liikmeid. Ja eriline tänu Siim Roometile ja Kuldar Lepikule soliidselt korraldatud kohvipausi eest!

Siia lõppu jääb vaid lisada, et sel sügisel tähistame kodukandi kangelase Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeva. Head mõtted ja ettepanekud väärika sündmuse läbiviimiseks on teretulnud!

KAIDO MARK,
Kuuste kooli huvijuht

1 / 6

Samal teemal:

• Vabadussõja Reola lahingupaika tähistab mulla alt päästetud mälestuskivi