Ahjukütmise oskused ja harjumused antakse ikka edasi põlvest põlve. Aastatega on paranenud teadmised erinevate kütmisviiside mõjust nii kütmise efektiivsusele kui ka keskkonnale. Siin on mõned soovitused, mis aitavad saada toa soojaks, hoides samal ajal nii enda, naabrite kui ka ahju tervist.
Süüta tuli ahjus alati pealtpoolt
Tule liikumisel ülevalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks. See tähendab, et sama toasooja saamiseks läheb vähem küttepuid. Samuti on nii tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad. Kui kolde ehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.
Küta kuivade puudega
Niiskete puudega küttes läheb suur osa soojust kaduma selleks, et liigset niiskust ära aurustada. See tähendab, et sama toasooja saamiseks peab kasutama rohkem puid. Samuti ei taha niisked puud ahjus korralikult süttida ning venitavad süttimisfaasi pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.
Mõistlik on kütmisel kasutada vähemalt aasta kuivanud puid. Too puud tuppa päev varem, et ka pinnaniiskus jõuaks kuivada.
Põleta ahjus ainult töötlemata puitu ja kiletamata paberit
Mõnekümne aasta eest oli loogiline, et paber, mille sees vorst koju tuli, visati ahju. Tänapäeval on pakendid peamiselt plastmaterjalidest, kuid harjumus need ahju või lõkkesse visata on visa kaduma. Jäätmete põletamisel tekib õhku kahjulikke osakesi, mis mõjuvad halvasti nii inimeste ja loomade tervisele kui ka kogu ümbritsevale keskkonnale. Vähem tähtis ei ole ka kahjulik mõju ahjule – sobimatute esemete põletamine lühendab ka ahju eluiga.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on tehtud mitmeid katseid, et mõõta olmejäätmete põletamisel tekkivaid ühendeid. Ühe näitajana mõõdeti vähki tekitavate ühendite PCDD/F ehk dioksiinide teket. Selgus, et olmeprügi põletamisel tekib neid ühendeid 650 korda rohkem kui puhta puidu põletamisel.
Kui aga märkad, et naaber põletab prügi, tasub tema tähelepanu juhtida sellele, et niimoodi hävitab ta nii enda kui ka kõigi ümbritsevate inimeste tervist. Kui lihtsalt läbirääkimistest ei piisa, saab helistada numbrile 1247 ning teatada rikkumisest või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Prügi põletamine on jäätmeseaduse rikkumine ning neid rikkumisi menetleb Keskkonnaamet või kohalik omavalitsus.
Väldi pigieemalduspulbrite kasutamist
Pigieemalduspulbreid müüakse pigi eemaldamise abivahendina. Korralikult hooldatud ning õigesti kasutatud küttekehade töökorras hoidmiseks ei ole vaja abivahendeid kasutada. Samuti ei asenda nende kasutamine korstnapühkija tööd. Keskkonnauuringute Keskuse uuringud näitavad, et vähki tekitavaid dioksiine tekib pigieemalduspulbrite kasutamisel 6500 korda rohkem kui puhta puidu põletamisel. Seega on nende pulbrite põletamine ohtlik nii keskkonnale kui ka kahjulik inimese tervisele. Parim võimalus korstna puhastamiseks on traditsiooniliselt – kutsu korstnapühkija igal aastal!
Heidi Koger
Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja
